Kevadpühad

Nüüd on kevadpühad läbi. Mõnusalt pikk nädalavahetus oli - 3 päeva. Reedel käisid T isa ja õde külas, pühapäeval minu vanemad ja vend. Nüüd on pea terve suguselts nähtud. Süüa sai loomulikult liiga palju. Koguseliselt tort per nägu :) Nüüd ootab külmkapis 16 keedetud muna, millele kahekesi ots peale teha. No tahaks näha... Aga mune värvisime me pühapäeval ikka ise ka, mis siis, et Nora-Liis veel pisike ja aru ei saa. Aga nii tekkis õige lihavõttemeeleolu.

Anneli jäi meile ööseks, et Nora-Liisil silm peal hoida ja me saaks T-ga välja tantsima minna. Panime enne lapse magama , söötsime kõhu täis ja oligi hästi. Kaks korda oli Anneli lutti suhu pannud, aga Nora-Liis tudus ilusti. Ikka tohutult hea oli mehega kahekesi välja saada. Käime muidu ka palju iga lpool, aga kogu aeg on kiire-kiire, sest Pisike on suhteliselt ettearvamatu ja võib nutma hakata, siis peab kodu poole tagasi lippama. unistan taas ajast, kui saab KIIRUSTAMATA kohvikus kohvi juua, kooki süüa. Praegu käib see vist minutiga. Nüüd nautisime üksteise seltskonda kiirustamata, tantsisime, nautisime õhtut. Superheavaheldus emme-issi rutiinile. Oleks öist usaldatavat lapsehoidjat tihemini võtta... Kord-kaks kuus kuluks kahekesi paar tundi äraolemist ära. Siis oma Pisitibu juurde täislaetud patareidega tagasi :))

Täna oli revolutsiooniline päev - Nora-Liis ei hakanudki peale 5 min kärutamist väljas röökima. Magas hoopis ilusti tunnikese. Seega kõik on ikka ajastamises. Kui ta väga erksana välja viia, siis loomulikult ei taha ta magada. Kui aga unne hakkab vajuma, siis tuleb teha riietumise kiirstart ja siis on kõik okei.

Ja Nora-Liis, hull-loom, hakkas end diivani ja emme põlve najal nädalavahetusel jalgadele tõmbama, ennast pole ollagi. Appi, noorus on hukas!!! Nädal tagasi hakkas alles istuma ja nüüd sikutab end püsti... ( uhkusenoot hääles ;)).