Kolmekesi

Kolime

2010-09-09T12:30:00.002+03:00

Meie peres on nüüd 4 liiget ja et mitte üht diskrimineerida, kolime aadressile neljakesi.wordpress.com.

Lene 7-kuud

2010-08-27T22:56:00.001+03:00

Lene-Mai 7-kuu postitus on ära ununenud. Panen 7,5- kuu vanuse seisuga kirja, kus maal tirts praegu oma arenguga on.
Kaks hammast on all suus. Juttu tuleb kui laudu saeveskist: "Adähh, adähh, adada, dadadada..." Hästi vahva! Lisaks mõned mardusekilked. 4-5 päeva olime hädas, sest tips otsustas öösel kl 3 üles ärgata ja enam mitte uinuda, nüüd on öörahu taas tagasi,
Võõrastab ja naeratab. Naeratab siis tuttavatele, aga võõraste nägude peale hakkab nutma.
Tõuseb toe najal püsti. Täna, kui T temaga mängis, tõusis Lene ilma toeta püsti ja seisis ise 15 sekundit. Istub vabalt, roomab kiiresti. Vankris istub meelsamini kui lamab. Püreed saab korra päevas lõunaks, putru enne ööund. Tissi sööb sageli, öösel ka. Öösel kahe paiku tahab kaissu. Ka päeval jääb kaisus magama minutiga, muidu nutab oma voodis kuni pool tundi. Kuna öösel ta sööb tihti, siis kasutan juhust ja magan koos temaga päeval. Armas on, kui pisike tita kaisus nohistab.Vahel piilub ja kui on veendudnud, et emme ka magab, tudub edasi.
8.30 ärkame, saadame suurema õe lasteaeda, mängime
9.30 - 10.30 tuduaeg
10.30-12 mängime, vahest jalutame väljas
12-14 tuduaeg
14-17 mänguaeg, püree söömine, käime Noral lasteaias järgi, kärutame õues ringi
17-18 tuduaeg
18-20 suurema õega tegutsemine, vahel kolistame perega ringi, käime külas, õues, pudru söömine, vann ja tuttu
20- ööuni

Nora-Liisiga klapivad nad hästi. Lene lõkerdab Nora peale naerda ja Norale meeldib Lenele nalja teha.
Käes on emme-kõige-kallim-aeg, kus hädasti on vaja emme süles olla ja kõrgelt uurida, mis teoksil. Samas jalad siputavad ja käed vehivad, tahaks joosta... Ei püsi pudeliski paigal.

Kuldmunad

2010-08-27T22:43:00.000+03:00

Nora-Liis: "Emme, millal ma juba suureks kasvan?"
Mina: "Kas sa tahad juba suur olla? Laps on ka väga tore olla. Emme tahaks küll mõnikord olla veel sama väike kui sina"
Nora-Liis: "Emme, ära muretse! Kui sa hästi vähe sööd, siis lähed jälle väikseks tagasi."

Nora-Liis võtab roosa pliiatsi ja hakkab joonistama, ise õhkab: "Nii ilus! Nii romantiline!"

Suvitajad

2010-07-28T22:35:00.000+03:00

Palavad ilmad jätkuvad, käisime täna Võrtsjärve ääres suvitamas. Laadisime autole koorma peale nagu ikka - alustekk, saunalinad, erinevad veemänguasjad, lisaks veel päikesevari, telk, padjad, tekid, söök, jook, lapsed :), võtsime atlase ette ja sihtisime Võrtsu põhjarannikule ujumiskoha poole. Ekslesime mööda kruusateid, kirusime vananenud atlast, aga lõpuks leidsime ühe toreda poolmetsiku ranna.

Lene-Mai sai esimest korda supelda ja Nora-Liis on meil vana kala - ega teda veest välja saa.

Sealne "vannivesi" oli vast mulle poolde reide, seega sai Nora-Liis päev otsa veemõnusid nautida. Päike oli pilve taga ja puhus mõnus tuuleke, ehtne suvitamisilm.

Termos on ka suvel asendamatu - õhtuni saime nautida külma apelsinimahla. Õhtupoole hakkas vihma tibutama, seega ööseks telklaagrisse jääda ei olnud tahtmist.

Tagasiteel Tartusse sattusime peale avariile, külastasime järveäärset vaatetorni ja jäime tormi kätte. Vaatetornist tundus, et Tartu pool põleb midagi suure suitsuga - pool taevast oli pruuni tossu täis.

Tee peal selgus, et see oli hoopis muld, mida tuul turbaväljalt üles keerutas. Õnneks ei mingit põlengut.

Päev oli nii vahva, et ehk tuleb see lähiajal kordamisele!

Lene-Mai 6-kuune

2010-07-28T22:08:00.001+03:00

Nädalake tagasi sai Lene-Mai poole aastaseks.

Kaalu on 9,1 kg ja pikkust 72,5 cm.

Mis ta meil siis teeb. Istub iseseisvalt, ukerdab end püsti ajada. Alguses kätest kinni võttes, nüüd juba ka toe najal.

Jutustab, topib asju suhu. Kõristab usinasti mänguasju ja lõkerdab Nora naljade peale naerda. Istumiskärusse teda panna on veel vara. Proovisime, aga vajub seal kuidagi lössi. Praeguse kuumusega kookonis olla on jälle palav ja ega ta sinna enam hästi mahugi. Nii käime me õues praegu Lene süles. Tekil ukerdada on õues olles veidi jahedam, kui 28-kraadises toas.

Sööb ta lisaks piimale meil püreesid. Mitte küll heal meelel, aga veidihaaval siiski. Naerupall on ta meil ka. Iga teine küsib: "Kas ta teil tõesti kogu aeg ainult naerab?". Naerab jah :) Elu on ju lill!
No ja esimene hammas on ka olemas. Tuli väikese nutuga. Täna õhtul oli magamajäämisel ka nuttu rohkem, tundub, et naaberkiku tahab ka kohe - kohe lõikuda. Kamistad geel on abiks.

Troopika

2010-07-14T13:35:00.002+03:00

Eestis on praegu erakordne kuumus. Juba kolmandat nädalat on temperatuur 30 kraadi ümber ja vesi Lõuna-Eesti järvedes 27 kraadi. Väljas on südapäeval olla liiga lämbe, aga õhtuseid ujumisi naudime terve perega. Avastame ümberkaudseid järvesid ja supleme mõnuga. Nora-Liis on 5 päeva omapead maal vanaema juures. Nii tore, kui lapsel on vanaema-vanaisa maal. Minu lapsepõlv oli tänu maal kasvamisele väga looduslähedane ja ehtne. Ehitasime onne, ronisime mööda puid, korjasime viljapõllu äärest lilli, punusime pärga, käisime omapead ujumas... Ehk on mu lastel sama tore emme lapsepõlvekodus suvitada.

Meie oleme endiselt Tartus ja juhatame vägesid. Maja kerkib ja hein maja ümber samuti. Varsti tuleb külamees heina niitma ja majale pannakse täna öösel katus. Öösel seetõttu, et päikesega kuumal päeval seda teha lihtsalt ei saa. Plekk läheb tulikuumaks. Tammepärg ripub sarika otsas, sarikapidu tulemas.

Avastamas Eestimaad

2010-06-19T00:32:00.002+03:00

eetsime nädalakese põhjarannikul suvitades. Või noh, mis nüüd suvitades, Ilmad olid jahedad, vihmased ja tuulised. Aga siiski... Nora-Liis sai vanaisal omapead külas olla, tädi A ja vanaisa pisikest Lenet naerutada, T kooliasju ajada ja meie uudiseid vahetada. Sain üheks õhtuks isegi linnaloa, et sõbrannaga kinno minna. SATC2 oli minu meelest igati vahva vaatamine, parem ja ettearvamatum kui SATC1.

Tallinnas käisime Miia-Milla-Mandas ehk Nora-Liisi sõnul Miia-Milla-Mandariinas :)
Ma olen vaimustuses! Saime igasugu vahvaid ideid, mida tulevikus oma majas rakendada ja lastel on seal nii lõbus.

Tagasi Tartusse sõites tulime "Avasta Eestimaad" tuuriga läbi Tuhala. Nõiakaev minu kurvastuseks ei uputanud, hobuseauk oli tavaline lohk maa sees, aga vaat üle tee asus Polli loomaaed ja see oli küll vaatamistväärt. Igasugu toredaid loomi-linde sai vaadatud ja paitatud, Nora-Liis sai ratsutada ja jäneseid sööta. Tundub, et igasugu trennidest peaks Nora-Liisi ratsutama panema, see meeldib talle ikka tohutult.
Igatahes tundus Polli Elistverest hulga huvitavam, pilet muidugi oli üsna krõbe, mõned pildid ka :

5 kuud

2010-06-19T00:09:00.000+03:00

Lene-Mai sai meil 5-kuuseks. Sööb juba nädala jagu püreesid, kuna kaalu ja pikkust on pispiigal mehe mõõtu - 8,3 kilo ja 70 cm. Viimasel kuul oli juurde tulnud vaid 100 g ja nii me mehisema suutäiega alustasimegi. Kartulit, porgandit ja suvikõrvitsat oleme maitsenud, kõrvits ja lillkapsas veel ootavad ees. Ei saa öelda, et Lene poolt lusikas ovatsioonidega vastu võetakse, aga me tasapisi ikka harjutame.
Kõhuli olek ei ole enam IN, nüüd aetakse end igal hetkel käpuli ja kõigutatakse edasi-tagasi. Täna ta juba istus esimest korda, jalad ühel pool nn merineitsi-asendis. Natuke on ka bravuurikust ja kapriissust tekkinud nagu ühele preilile kohane. Nora-Liis on otse loomulikult kõige lemmikum inimene maailmas, ainus, kes igal ajal Lene naerma ajada suudab. Emmet-issit on vaja süles olemiseks, aga ega Lene süles ju püsi. Hüppab ja siputab mis kole. No ja päris õiged juuksed on nüüd peas, lahe pisike siilisoeng. No ja silmad tunduvat ikka issi silmade moodi rohekat jume võtvat, koos emme poolse hlliga. Väga huvitav kombinatsioon. Aga enamus päevast on Lene-Mail ikka naer nabani ja suu juttu (ehk siis kriiskamist ja põristamist) täis.
Väga vahva nupskin on ta meil!

Naljanurk

2010-06-18T23:36:00.002+03:00

"Ära ole lapik, kasva suureks!"
Nii ütles mulle hommikul Nora-Liis :)

Roheline jakike suveks

2010-05-17T23:04:00.002+03:00

Kudusin Lenele suveks puuvillase jakikese. Jakk on kootud ühes tükis, õmblused varrukate all ja külgedel. Alles hiljuti avastasin, et ilus korrektne tulemus jääb, kui kasutada kudumi tükkide ühendamiseks nn mattress stitchi (eesti keeli ehk madratsõmblus). Selle kudumi puhul olin sellega hädas, sest ühendatavad ääred ei olnud sirged, vaid kahanduste-kasvatustega. Proovi siis ilusa sirge joonena õmmelda... Aga muster oli lihtne ja aega kulus vähe. Nüüd on varrastel samasugune kollane jakike Norale.

Lõngaks Katia Cotton Comfort, kulus 3 tokki. Mõnus puuvillane. Ei ole suvel liiga palav ja samas on tuulise ilmaga, mida lapsele peale panna.
Vardad 2,5. Mustri autor Drops Design.

Vaikne kena kohakene

2010-05-14T17:49:00.001+03:00

Meie unistus jõest ja mäest on nüüd täitunud. Leidsime koha, kuhu hakkame oma maakodu rajama. Täiesti õige on see jutt, et oma koha tunneb hing ära. Just seal on nii minul kui T-l olnud alati tunne, et just see on see paik, mida oleme otsinud. Otsisime oma kohta kaua ja kaalusime ostu pikalt, enne kui lõplikult otsuse tegime. Hing on rahul!

Mis meil seal siis on. Üks usin kägu, kes iga kord kukub, kui me oma valdusi üle vaatame. Lõokesed, kes vahetpidamata siristavad. Üks puu oli jõe ääres osavalt langetatud, seega võib tõenäoliselt kohata kopraid ja jões ujuvat palju kalu, isegi mõnd angerjat ja forelli olevat nähtud. Loodust, kui palju!

Sünnipäeval istutasime ka esimese puu - sireli, mille T mulle kinkis. Olin talle ammu rääkinud, et kui mul on kunagi maja, tahaksin sinna sirelipõõsaid. Need lõhnavad oivaliselt ja oma elu jooksul olen ma vist kümneid 5õielehega õisi nahka pistnud, et soovid täide läheks :) Ju siis T pani kõrva taha. Kuna me ei tea, mis värvi õitega see sirel tuleb, on varsti üllatus missugune! Kasvavad seal veel metsvaarikad, üks vana õunapuu, nurmenukud, ülased... No ja jõe ääres on veel väike metsatukk.

Majaehitus läheb lahti juunist, aga tee veel olemata majani on juba peaaegu valmis. Pinnas on kooritud ja kõige alumine kiht liiva paigas. Järgmisel nädalal tuleb peale killustik ja ongi meil tee. Täitsa oma 50-meetrine tee :)

Soe suvepäev

2010-05-14T17:23:00.002+03:00

Meil on nüüd suvi sel aastal ametlikult alanud. Täna näitas autos termomeeter tervelt 27 kraadi. Panime piigadega kerged kleidikesed selga ja sõitsime Verevi äärde piknikutama. T käis isegi ujumas. Ei olevat väga külm vesi. Istusime varjus, ehitasime liivakooke ja lõunatasime muffinitega. Päike võttis ka läbi puuvõra, nii et saime kõik kerge jume oma talviselt valgele nahale. Meie ligidal oli veel üks Nora-vanune tore tüdruk, kellega koos mängida ja Lene nautis samuti vabas õhus siputamist.

Tegime täna ka esimesed puugisüstid, Nora oli väga vapper ja ei teinud teist nägugi. Pereõde kleepis talle preemiaks Puhhi plaastri. Huvi pärast kaalusime ka Lenet. 8200g. Pole siis ime, et mul tema turvahälli tassimisega raskusi on.

Ema kasvatas kevadel seemnetest terve hulga petuuniataimi, istutasin need nüüd kaheksasse rõdukasti ja panin välja. Tundub, et neile praegune kliima väga meeldib. Piisavalt sooja ja palju vihma. Terve eilse õhtu müristas, sadas ja välgutas. Ehk saab kuu pärast õisi näha! Nora-Liisile ostsin paki rukkililleseemneid, mis ta suure hoolega ka rõdule poti sisse külvas. Ehk pistavad paari nädala pärast pisikesed varred oma pea välja. Nora käib iga päev ikka uurimas.

Minu Molly sai valmis!

2010-04-12T22:19:00.001+03:00

Enam-vähem täpselt kuu aega võttis mul Molly Ringwaldi kudumine. Nagu ikka koon ma suhteliselt lõdvalt ja ei viitsi proovilappi kududa. Võtan küll soovitatust väiksemad vardad ja koon väiksemat numbrit, ent siiski... Nädalake kulus paraja suuruse välja peilimisele seega.
Aga nüüd on ta valmis, täitsa paras ja mina rahul.
Mitu uut nippi õppisin ka - vähikäigul heegeldamise sain selgeks ja mattress stitch osutus tükkide kokkunõelumisel asendamatult silmapaistmatuks tehnikaks.
Kui vest edaspidi suureks kipub jääma (loota ju võib), siis saab teda edukalt triiksärgi peal kanda.
Vardad 2,5, lõngaks Madame Tricote Germina Liannist (100% bambus). Lõng on kerge läikega, vastu ihu väga pehme ja mõnus. Molly Ringwaldi õpetuse sain Isetegija foorumist.

Lapsesuu

2010-04-12T22:06:00.002+03:00

Mängime Noraga arsti. Arstikomplektis on pisike skalpell. Seletan Norale, et mõnikord arstitädid lõikavad

kõhu lõhki ja pärast õmblevad jälle kinni.

Nora on arst ja mina patsient. Lõikab mu kõhu lõhki, vaatab tõsiselt otsa ja küsib: "Emme, kas sa sõid siis vanaema ja vanaisa ära?"

Meil siin uputab

2010-04-12T22:00:00.002+03:00

Tartus on napilt veel seni kõrgeima veetaseme piir ületamata, sellest hoolimata uputab meil siin korralikult - Supilinnas ja Ihastes on mõned tänavad lausa vee all.

Kesklinna kaarsilla juures olev jõeäärne kõnnitee on üleujutatud:

Atlantise-esine mängulaev uppumas:

Vaade Kaarsillalt:

Vaade Kaarsillalt Supilinna poole, kõnniteed ei ole läbitavad:

Meie maja asub õnneks 63 m merepinnast, seega me veel kummipaadi ostu ei plaani.
Meie päevad mööduvad hoopis kevadet nautides ja ninale päikest lastes.
Oleme võimalikult palju väljas, kus Lene vankris pikki uinakuid teeb ja Nora samal ajal ringi tuuseldab.
Rattaga sõit tuleb juba väga hästi välja, aga kiivri peaks siiski keldrist üles otsima ja talle pähe suruma.

No ja erinevate mänguväljakute vastu ei saa. Kiiged on lemmikud:

Lene seevastu toimetab toas. Jutustab mängukaruga näiteks:

Aedades õitsevad juba paar nädalat krookused ja märtsikellukesed. Eile aga leidsin põllult esimesed paiselehed. Lapsepõlvest saati on need minu jaoks kõige ehtsamad kevadekuulutajad.

Suvele lähemale

2010-04-06T14:27:00.000+03:00

Mida lähemal suvele, seda rohkem unistan oma maakohast. Et oleks jõeke, kus supelda, küngas, et vaadet nautida ja suur lahmakas maad, et keegi ei segaks. Ehk varsti....

Hakkan tugevaks!

2010-04-06T14:14:00.002+03:00

T on mind juba tükk aega trenni ajanud - noh, et hoiab lapsi ja mul siis oma kvaliteetaeg. Seda vaba aega on meil kahepeale tegelikult päris palju, kuna Nora on lasteaias ja Lenega toimetamine on käkitegu. Seni olen "oma aega" kulutanud enamasti, khmm...khmmm, shoppamiseks. Lõunakeskus oma suure hunniku poodidega ju mõnusalt ligidal, et sutsti tunnike ära sisustada. Tuleb tunnistada, et trenn on kasulikum alternatiiv. Raseduseaegsest kaalust on mul veel 8 kg ülearu, ju Td tüütas mu virin ja ving sel teemal.

Seega käisin täna esimest korda jõusaalis. Ohooo! Olin ainus naissooesindaja ja ülejäänud olid tõelised musklimäed. Enne minekut võtsin sihiks kohapeal enda pärast mitte põdeda ja õnneks need suurte musklitega onud olid väga abivalmis ja andsid nõu, kui minu mõistus mõnele masinale peale ei hakanud. Nüüd käed-jalad surisevad mõnusalt. Loodetavasti homme ikka liigun, mitte ei ägise lihasvalude käes :)

Vahva on see, et nii ruttu peale sünnitust ei või veel kõhtu treenida. Kõike muud see-eest küll! Ehk läheb kõht üldfüüsilist tehes siiski ka trimmimaks. Igatahes tegin seal täna ratast 10 minutit, reielihaseid kahe masinaga, hantlitega triitsepsit-biitsepsit, tagumikule kangiga kükke. Pärast venitasin korralikult. Täitsa mõnus!

Tegelikult on mul üks kuri kavatsus veel - nimelt jooksma õppida. Just nimelt õppida, sest olen eluaeg jooksmist vihanud. Koolis kästi aga liduma pista, mis siis, et mul peale esimest minutit juba hing kinni. Võhma pole, noh! Aga on olemas õpetus, mida järgides (jooksmist-käimist kombineerides ja pika aja jooksul käimise osakaalu järjest vähendades) peaks paari kuu pärast 20 min järjest sörkida suutma. See oleks minusuguse jooksuvihkaja jaoks suur saavutus. Leiaks vaid mõnusa metsaraja siit Tartust, kus jalgu põrutamata vudida võiks.

Kaks õde

2010-04-04T13:54:00.001+03:00

Hei-hei,
üks lasteteemaline postitus ka, ajaloo huvides.

Lene-Mai on vahepeal saanud kahe-poolekuuseks. Beebid arenevad nii ruttu. Esimesel kuul rändas pilk ristirästi ja pilgukontaktist polnud juttugi. Nüüd on meie vahva tegelane juba pisike suhtlev inimene. Vaatab otsas, naeratab ja jutustab. Tema lemmiktegevus ongi emmele-issile otsa vaadata ja suu kõrvuni jutustada. Naeratus on tal tegelikult kogu aeg näos. Nuttu tuleb üliharva. Näiteks siis, kui õue minnes on vaja müts pähe toppida. Aga protestikisa on ka sel juhul lühiajaline. Ühesõnaga väga rahulik ja rõõmus tegelane. Juuksed on peas tumedad ja silmad emme moodi tumehallikassinised. Noral seevastu on silmad vanaisasse - helesinised. Issi rohelisi silmi pole kahjuks kummalgi. Aga Lene-Maist siis veel.... Kasvab ta meil jõudsalt, mis tal muud teha... Praegu on pikkust 65 cm ja kaalu kuskil 7 kg. Nora oli vast 5-kuuselt samade parameetritega. Riided nr 74 on praegu igati minev kaup. Ja täna otsustas piiga teha pühapäeva puhul žesti - sõi õhtust kl pool 9 ja ärkas söömiseks alles hommikul kell pool 9. Pikk iluuni oli :) Ega ma ei kurda.

Magama jäävad nüüd mõlemad lapsed kl 9 õhtul, nii on emmel-issil õhtul oma aeg, et vaikust kuulata, sest olgem ausad, kahe lapsega on müratase vahel harjumatult kõrge.

Lene on üleval tunnike-poolteist, siis magab pool tundi. Pikemaks neid unesid praegu ei õnnestu kuidagi vebitada, aga õnneks magab kärus õues päeval 2 tundi ja öösel samuti on uni hea. Seega pole hullu.

Natuke Nora-Liisist ka. 3,5 aastaselt on pikkust 102 cm ja kaalu 16 kg. Söögiisu on viimasel kuul super, ainult sööks :) Järelikult kasvab. Praegusel ajal on ta lemmiktegevuseks ikka veel Lego, pehmete mänguloomadega mängimine ja jutustamine. Ujumas käivad issiga ja uisutamas samuti. Tahaks teda päris uisutrenni panna, aga selleks peaks ta enne ise uisutada oskama. Noh, me tegeleme sellega praegu... Nora tundub üldse pisikese õe kõrvaö väga asjalik ja tubli. Saab kõigega ise hakkama. Vahest käivad üleväsimusest jonnituurid, aga saab ka neist üle. Kodus ärkab ta poole 9 paiku ja lõunaund ei maga. Lasteaias hakkasime nüüd ka Tartus käima. Nora-Liisile meeldib seal väga. Õnneks! Nädalavahetustel ootab, et saaks taas lasteaeda. Täitsa usun, et kodus tal igav. Nii me siin siis toimetame kahe lapsega.

Triibukampsun kevadele vastuminekuks

2010-02-28T19:42:00.001+03:00

Norale valmis täna kampsun. Kampsun oli iseenesest juba tükk aega peaaegu valmis. Nagu ikka seisis lõpetamine pisiasjade, sel korral puuduvate nööpide, taga.
Värvidest põhivärviks tumeroheline, kuna preili enamus garderoobi on roosa - lemmikvärv noh! Aga on olemas ju ka teisi värve ja sellest roosamannast on mul juba kõrini. Üks triip sai siiski lepituse mõttes roosa. Triibulised kampsunid on lõbusad!

Lõngaks miskine akrüül. Kevad tuleb ja villane kampsun oleks liiga palav. Puuvillase lõngaga on mul siiani vaid halbu kogemusi - venib ruttu välja. Vaatame, kuidas see kampsun vastu peab. Kasvuvaru on kampsunil küll, ehk on sügiseni paras.
Vardad 2,5 mm.
Esialgu mõtlesin kinnise teha lukuga, mis lapsele mugavam. Aga hakkasin kahtlema, et lukk venitab esisiiluääred välja ja siis on kampsun varsti eest pikem kui külgedelt. Pole ma kunagi kudumile lukku õmmelnud, kogun veel julgust.

Homme on 1. märts!

Varased lihavõtteettevalmistused

2010-02-27T02:04:00.001+03:00

Kogunenud on terve suur prügikotitäis erinevaid lõngu. Realiseerin neid nüüd tasapisi...

Munadepühad on varsti tulemas ja kuna kahe vahva tirtsu kõrvalt on isetegemise jaoks aega väga vähe, mõtlesin, et võtan oma õhtusel hingetõmbamisajal ette kudumise, mille olen võimeline lihavõteteks lõpetama. Leidsin Ravelryst ühe vahva kanakese õpetuse.
No ja tegelikult läks see kudumine üle ootuste ruttu. Esimesel õhtul kudusin tükid valmis ja teisel õhtul õmblesin kokku. Igati lõbus nikerdamine oli! Ehk peab kana ikka pühadeni suures mänguhoos vastu :)
Hommikul on Nora-Liisi ootamas sõbrake:

Hanged on rinnuni

2010-02-23T22:53:00.002+03:00

Käisime täna kaalumas ja mõõtmas. Pisike Lene-Mai kaalub 1-kuuselt 5,740 kg ja on 60 cm pikk, üle igasuguste kaalu-ja pikkuskõverate. Ega pikale emmele ei saagi miski nublu tütar kasvada :)

Ootan juba väga kevadet, et saaks lastega koos välja minna. Praegu olen mina Lenega toas ja issi möllab Noraga hangedes. Külm on veel ja hanged on üle pea. Mõnipäev on päike juba väga soe ja kerge kevadehõng on õhus. Just sooja päikese ja lumeväljade tõttu on veebruar mu lemmiktalvekuu, aga sel aastal on talve juba piisavalt pikalt olnud. Aitab nüüd! Eriti külmade kraadidega, kui toas igav hakkab, sõidame autoga ringi ja imetleme lumiseid metsi

Veidi käsitööd

2010-02-20T00:10:00.000+03:00

Näitan tagantjärele detsembris valminud näputööd.

Krentu õpetuse järgi valmis õlasall emale jõuludeks. Kuna ma ise seostan õlasalle millegipärast vanadaamidega, kes mu ema veel kindlasti pole, kudusin selle erksavärvilisest lõngast. Ehk siis leiab ka kasutust. Ütlen ausalt, mina õlasalle ei fänna. Liiga noor veel, aga selle oleks küll meeleldi endale jätnud.
Lõngaks Novita Puro, vardad 4.5mm. Mustrit kududa oli huvitav. Esmakordselt kudusin nn venitatud pikkade silmadega - kerge, ent efektne.

Isa sai jõuludeks mütsi-salli. Proovisin esmakordselt nn doominotehnikat. Täitsa huvitav kogemus. Lõngaotsi tuli muidugi paras hulk, mida peita. Isa mul mütsi kanda ei armasta, aga paar korda olen seda tal isegi peas näinud. Sall vist ilutseb siiani riiulis. Mehed... Lõngaks muidu Ecologico Camel, vardad nr 4.5 mm. Väga pehme ja soe lõng, sees kaamelivill. Tegin sellest ka oma abikaasale mütsi. Õpetuse link sallil: Danica ja mütsil A-hat-fit-for-a-boyfriend

Nora-Liisile kinkis väike õde kohtumise puhul väikse sõbrakese:

Muster Elefante. Hästi armas pisike elevant sai, kergete tasakaaluhäiretega :) Endiselt meeldib mulle siiski kududa kampsuneid, kui pisikeste mänguloomadega mässata (palju lõngaotsi, mida peita, palju õmblemist ja nikerdamist).

Varsti hammas vähem

2010-02-18T00:20:00.000+03:00

Käisin täna hambaarsti juures ja sain teada, et üks tarkusehammas tuleb välja tõmmata. Appi! Mul pole elu sees ühtki hammast, peale loksuvate piimahammaste, välja tõmmatud. Hirrrrmus!!!! Ja nüüd netis surfates selgub, et ka kallis.

1. kuu neljakesi

2010-02-18T00:16:00.001+03:00

Lene-Mai sai täna 1 kuu vanaks. Ta on meil ikka veel väga uus pereliige, vajab harjumist :)
Kuidas meil siis läinud on?
Esimesed kaks nädalat maadlesime üleväsimusest tingitud nutuhoogudega, siis sain targemaks ja hakkasin last peale tunnist ülevalolekut sihikindlalt magama panema. Nüüd laps päeval magab nagu kukununnu, õhtul on üks pikem iseloomunäitamine ja ööd on taas rahulikud. Sööb pisike keskmiselt iga 2-3h takka, õhtul tihedamini, päeval harvemini. Öösel on söögiajad kl 00, 4 ja kl 7. Ärkame kl10 paiku. Päevased uned on u 2 h pikad, öised 3 h ja õhtused 30-45 minutit. Tänu tublile söömisele on kaalu juba üle 5 kg. Kaalusime seni Lene-Maid köögikaaluga, nüüd on kaalumaksimum ees :) Juurde võetud kuuga tublisti - pea 2 kg. Nr 56 riided on ka juba pisikesed, nr 62 on mõnus lohva.
Mis siis veel... Vannis armastab Lene-Mai väga käia. Uudistab ja naeratab seal. See meil issi ülesanne - tütart vannitada. Nabanups veel paraneb, koorik tuleb ja läheb... Naeratustega rõõmustatakse meid aeg-ajalt ja jälgib silmadega hoolega. Eriline lemmikjälgimisobjekt on minu juuksed :). Õues oleme käinud vast 5 korda, kuna ilmad on nii-nii külmad. Kui temperatuuri on rohkem kui -5, me õue ei lähe.
Nii me siin siis kasvame ja kosume :)

Tõstame ja langetame kaalu!

2010-02-06T19:41:00.003+03:00

Käisime oma uue ja endise perearsti juures titat näitamas. Nii armas kogemus oli! Doktor surus kätt, tundis veel Noragi ära... Viimati oli Nora-Liis see pisike tema laual, keda mõõdeti ja kaaluti...

Aga igatahes leidsime vastuse küsimusele, miks Norale KÕIK püksid kukekad on. Tütre garderoob koosneb nimelt nr 98 riietest, aga pikkust mõõdeti nüüd juba 3a3k vanuselt 101 cm ehk siis nüüdsest ülemeetrimees :)

Väike Lene-Mai on aga tubli kaalukoguja. Haiglas vahepeal kaalutud 3600grammilt on kaal tõusnud 2,5 nädalase elu jooksul 4600 grammini. Pole paha-pole paha!

No ja minul on sünnitusest saati maha läinud 12 kg. Vanad riided muidugi veel selga ei mahu. Vanarahvatarkus ütleb - mis 9 kuuga tuleb, see 9 kuuga läheb.... kiiret pole!

Ootame, et pisikese naba korda saaks, siis saab julgemalt vannitada ja kui kevad ja soojemad ilmad käes, tahaks koos ujuma minna. Seni see vaid Nora ja T ühine rõõm !

Neljakesi

2010-01-29T11:12:00.000+03:00

17.jaanuaril kell 12.46 sündis meie perre veel üks armas piiga, nimeks Lene-Mai. Kaaluks 3920g ja pikkust 51 cm. Tähtaeg oli tegelikult juba 10 päeva varem, aga õed on ju ühtemoodi - ka Nora-Liisi ootasime poolteist nädalat kauem, kui lubatud :)
Tegelikult on meie pisike printsess täitsa sama nägu, mis tema õde pisikesena.
Esimesel nädalal oli Lene-Mai öösiti pisike röögats. Siis said kõhumured korda ja nüüd magame öösel rahulikult koos, ärgates vaid söögiaegadel.
Elu on ilus ja kahe lapsega on pere täiuslik!

Õhtusöök viiele

2010-01-08T22:28:00.002+03:00

TV3s näitab argipäeva õhtuti uut saadet Õhtusöök viiele. Isegi täitsa huvitav, ütleks. Ma ei saa muidugi aru, kuidas kokaõpilane ei tee vahu- ja kohvikoorel vahet, kasutab söögitegemiseks koera toidunõud ja enamus kokkajaid teevad võistlevaid roogasid telekas esimest korda... aga see selleks.
Igatahes vaatan ma seda jätkuvalt ja salvestan siia Anni Arro ja Raimo Kägu retseptid, mida tahaks edaspidi järele proovida.

Toorjuustu-õunakook martsipaniga

Vaja läheb:
Kate:
600 g toasooja toorjuustu
500 g ricotta kohupiima
3 muna
2 sl jahu
4 sl suhkrut
1 sl vaniljesuhkrut
100 g martsipanibatooni šokolaadiga (Vana Tallinna batoonike on parim!)

Täidis:
4 kõvemat hapukamat õuna. Näiteks antoonovkat
2 sl suhkrut
vett

Põhi:
300 g liivataignat

Valmistamine: Suru taigen küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse koogivormi, ka servadele. Puhasta ja koori õunad. Lõika sektoriteks ja keeda siirupivees poolkrõmpsuks. Nõruta. Sega kokku kõik koogi komponendid.Viimasena lisa viilutatud martsipan. Aseta õunad koogivormi põhjale ja kalla üle toorjuustuseguga. Küpseta 175 C juures umbes 1 tund või isegi veidi kauem. Kook on valmis, kui selle pind on pealt pruun ja vormi loksutades ei võdise enam vedelalt, vaid kindlalt.

Vanaema pannkoogid maasika toormoosiga

Vaja läheb:
2 muna
2 sl suhkrut
näputäis soola
0,5 l piima
2 kl jahu
Õli praadimiseks

Valmistamine: Klopi munakollased suhkruga segamini, maitsesta ja lisa piim vaheldumisi jahuga. Lõpuks sega juurde vahtu löödud munavalged. Prae väiksemad pannkoogid. Juurde paku maasika toormoosi.

Kuna tänasel kokkajal läks Clafoutis aia taha, tekkis mul jälle suur huvi, mis imeloom see selline on. Tuleb välja, et väga isuäratav prantsuse magustoit.
Toidutarest leidsin ka ühe kiidetud retsepti, mida tahaks järele proovida.

Kirsi-mandli-clafoutis
Allikas: 100 rooga
Autor: Angeelika Kang
Igivana prantsuse klassika, mida tavaliselt valmistati ahjus podisevate lihapadade järelsoojuses.
Ligikaudu 8 portsjonile

500 g Hapukad kirsid (värsked või külmutatud)
4 tk Muna
4 tk Munakollane
2 dl Jahu
100 g Mandlid (jahvatatud)
50 g Või (sulatatud)
2 dl Suhkur
3 dl Vahukoor
0.5 dl Amaretto liköör

PEALE
Tuhksuhkur

Klassikalises variandis kasutati pikantseid kirsse, tegelikult sobivad sellesse vormirooga pea kõik marjad, mis parasjagu käeulatuses. Edukalt saab seda magustoitu küpsetada ka külmutatud marjadest.

Sega kõik ained, välja arvatud kirsid, omavahel kas köögikombainis või vispliga. Vala võitatud vormi põhja kividest puhastatud kirsid ja kalla peale kokkuvispeldatud segu.

Küpseta 190-kraadises ahjus 35 minutit. Puista üle tuhksuhkruga ja serveeri soovi korral vanillijäätisega.

Väike tutt

2009-12-19T20:55:00.001+03:00

Käisime Selveris toiduvarusid täiendamas, laps autokärus istumas. Kassas sirutas Nora end autost välja ja ütles ilusa kõlava häälega noorele kassapidajale: " Tere päevast, väike tutt!"
Viisakas laps :) Müüja hakkas laginal naerma.

Nora vestlus issiga.
Issi: " Oled armas väike tüdruk"
Nora: "Ei ole, olen hoopis suur, paks ja metsik"

Täna sõime kodustehtud tiramisut, mille Nora väga vahvalt eestistas Tere Miisu-ks :).

Täitsa huvitav, kust laps neid sõnu kuuleb ja meelde jätab, et kuskil X kohas neid välja öelda. Sõnad tutt, metsik ja paks ei kuulu üldiselt meie sõnavarasse ja lasteaias laps ei käi...

Üks päev Nora-Liis arutas: "Kui ma suureks kasvan ja emme pisikeseks kasvab, siis ma ütlen emmele, et nüüd on tuduaeg. Siis ma panen emmele teki peale, laulan tudulaulu, teen kalli-musi ja lähen arvutisse tööasju tegema".

Piparkoogile!

2009-12-04T16:22:00.000+03:00

Tegin teist korda elus piparkoogitaigna ise. Ise on ikka päris. Kuna me väga krõmpsuvaid ja kõvasid piparkooke ei fänna, leidsin nami-namist piparkoogitaigna retsepti muganduse, mille põhjal just õiged pehmed ja maitsvad piparkoogid küpsetasime:

2 dl siirupit
1 dl suhkrut
pakk piparkoogimaitseainet
200g võid
2 muna
600g jahu
2 tl soodat
1 dl hapukoort

Kuumuta potis siirup suhkru ja maitseainetega keemiseni. Lisa või, sega, jahuta.Lisa ükshaaval kloppides munad. Sega sooda ja jahu ning lisa siirupi-või-munasegule. Sõtku tainas läbi ja aseta vähemalt 1 ööks külma. Küpsetada 200 kraadi juures 6-8 minutit.
See tainas tuleb muidugi imeõhukeseks rullida, sest ahjus kerkivad neist vahvad pontsad piparkoogid.

Kodus peidus

2009-11-24T22:42:00.001+03:00

Viirused kimbutavad ka meid. Kolm nädalat tagasi jäime Tga haigeks - palavik, kurguvalu ja mitmenädalane "hääletus". Nora jäi imekombel terveks ja seagrippi analüüs ei näidanud. Nüüd põdes Nora kolm päeva köhaga kõrget palavikku ja mina sain taas üheks päevaks palaviku ja nohu. Aitäh taaskord! Äial on miski kõhugripp kallal ja tuttava lapse lasteaias möllab siga.
Kuna igasugu viiruste tüsistused on mu seisukorras ohtlikud ja lasteaiast võib kamaluga saada nii adenot, paragrippi, grippi, seagrippi või kes teab, mida veel, siis jätan Nora esialgu jaanuarini lasteaiast koju. Käime õues immuunsust tugevdamas ja hoidume suurtest rahvahulkadest. Ehk taanduvad need viirused külmemate ilmade tulekuga...
Olge terved!

Lillesõrmikud

2009-11-08T12:56:00.005+03:00

Kuu tagasi valminud mütsi juurde kudusin sarnase mustriga sõrmikud. Sõrmikud on mu lemmikud - mugavad ja käe järgi. Olen nendega juba mitu korda väljas käinud. isegi lumememme ehitanud ja see lõng on super. Soe ja vastupidav. Õnneks on mul varasemast sama värvi sall olemas, nii et komplekt on täielik.

Lõng endiselt Hjertegarn Mini Vital Veinevakast, vardad nr 2.
Mütsi ja kinnaste peale kulus roosat veidi üle ühe toki ja halli värvi 2 tokki. Varusin müüja soovitusel mõlemat 3 tokki, nii et pool lõngast jääb järgi :(

Tulevasele ilmakodanikule ema armastusega

2009-11-08T12:43:00.005+03:00

Muster Novitast.
Vardad 2,5, lõngaks Novita Wool, mida kulus 3 tokki. Vahvad nööbid Abakhanist.

Isadepäev

2009-11-08T12:37:00.003+03:00

Eile õhtul tähistasime kodus isadepäeva. Sõime kooki, kinkisime lilled ja Nora-Liis andis üle vahva lasteaias meisterdatud auto-kaardi. Meie pere issi on õigel päeval hommikust õhtuni koolis, mistõttu tähistasime isadepäeva päev varem.

Ent tänane õige isadepäeva hommik algas meil vanaisadele kaartide meisterdamisega. Mina lõikasin, Nora kleepis. Tallinna vanaisale lähme õhtul õnne soovima, Pärnumaa vanaisale viivad kaardi kätte postituvid. P.S. Palun mitte vihjet anda!

Sellised need kaardid said:

Esimene lumi

2009-11-06T14:26:00.003+03:00

Öösel oli maa õhukese kirme all ja nüüdseks on hommikust saati juba tunde lund sadanud. Nii ilus! Akna taga näitab kraadiklaas 2 kraadi sooja, õnneks on maa külmumud. Loodame, et lumi jääb veel paariks päevaks rõõmustama.

Suu vesiseks

2009-10-28T20:24:00.003+03:00

Mõned minu lemmikretseptid siia kirja, et oleks lihtne leida, kui hirmus isu tuleb :)

Parimad pannkoogid

Koostis:
2 muna
2 sl suhkrut
5 dl keefirit või hapupiima
0.5 tl soola
3 dl nisujahu
0.5 tl söögisoodat
praadimiseks võid või õli

Valmistamine:
Eralda munakollased munavalgetest.
Klopi munakollased suhkruga lahti, siis lisa keefir, sool ja jaokaupa sooda-jahu segu.
Klopi munavalged tugevaks vahuks, siis sega ettevaatlikult ülejäänud taina hulka.
Küpseta kuumal pannil mõlemalt poolt väikesed kohevad pannkoogid.
Serveeri jäätise, moosi, vahtrasiirupi või suhkruga.

Retsept pärit Nami-namist.

Kodused kotletid
400g hakkliha
1 sibul
0,75 dl piima
2 viilu saia või sepikut
1 muna
soola,pipart

Praadida mõlemalt poolt 3 minutit.

Retsept Pereköögist 10/2009.

Mõlemad retseptid viivad keele alla. Olen katsetanud erinevate pannkoogiretseptidega ja just ülalmainitud moel tulevad need mõnusalt kohevad ja pehmed. Piimaga tulevad pigem nahkjad pannkoogid, mis mulle väga ei meeldi.

Ka kotlette olen mitme retsepti järgi küpsetanud ja täna seda retsepti katsetades tulid need kõige ideaalsemad. Tainas seisis ilusti koos ja kotletid jäid mahlased ja mõnusad.

Oi-lii-oi-laa

2009-10-26T21:48:00.007+03:00

Nora-Liisil oli 3.aasta sünnipäev. Kohe nii uhke, et kaks nädalavahetust sai järjest torti süüa. Pisitirts sai nüüd Suureks Tüdrukuks.

Mõned fotojäädvustused ka:

sünnipäeva hommikul

no ja siis padjanäoga emmega

ja issiga ka

õhtul vanaemaga suure söömaaja kaloreid kulutamas

tädi Anneliga moeshowd tegemas

lasteaias sõpradega pühitsemas

Suur tüdruk uinub nüüd ilusti oma suures voodis, mille ta sünnipäevaks sai. Ja imekombel magab ühe jutiga hommikuni. Kolm aastat kestnud öine trall on ametlikult lõppenud.
Lasteaeda läheb hea tujuga ja kuna ta on suur mürgeldis, on ta suurimateks sõpradeks seal poisid, kellega saab võidu joosta ja palli mängida.
Juttu jätkub rohkem, kui kuulata jõuame ja jonni jagub ka asja eest.
Aga üks ütlemata vahva tirts on temast kasvanud.

Roosad lilled sügistaevas

2009-10-14T20:25:00.005+03:00

Selleks sügiseks valmis selline mütsike. Olin varem tänaval näinud kampsunit, kus kombinatsioonis erkroosa ja tumehall ja sellest saadik olin kindel, et nendes värvides tahaksin endalegi miskit kududa. Kampsunit ma omale kuduma hetkel ei hakka, kuna paisun iga nädalaga, aga müts on just mõnus väike projekt. Samuti olen lummuses Fair Isle-ist. See müts on mu esimene kudumine kahe lõngaga koos ja tuli välja päris hästi. Tutvusin mitme juhendiga, kuidas on sel puhul õige lõngu hoida ja kõige lihtsam tundus mõlemat lõnga hoida vasaku käe nimetissõrmel (üht neist siis lisaks keskmisel sõrmel, et lõngad omavahel sassi ei läheks).
Muster on pärit Ravelryst, nimeks Flora. Algversioonis oli kasutatud suuremaid vardaid, mistõttu kohandasin veidi juhist, et kõrvad ikka üleni sooja saaks. Samuti oli vigane kahandamisjuhis. Aga see-eest on muster ilus ja nende kahe värviga on mul plaanis kududa veel sõrmikud. Minu elu esimesed omakootud sõrmikud...

Lõng Veimevakast: Hjertegarn Mini Vital (100% uld superwash, villane, 50g/150m)
Vardad: sukavardad 2,5mm

Kiisumütsike

2009-10-09T22:18:00.004+03:00

Valmis üks vahva müts. Juhised Ravelryst (www.ravelry.com). Lõng Novita Wool (100% vill), vardad 3,5. Aega võttis väga vähe, täitsab huvitav oli kududa mütsi ülalt alla. Olen harjunud ikka teistpidi - alt üles. Veidi pusserdasin alguses, kui tuli 4 loodud silma 4le sukavardale jagada ja ringselt kuduma hakata. Vardad läksid aina sõlme. Lõpuks leidsin nipi - kolmele vardale jaotatuna oli alustada märksa kergem.
Lõnga võtsin kahekordselt, kuna muidu minu suhteliselt lõdva kudumise juures ei oleks müts tuulekindel. Nüüd on vähemalt ilus tihe kude.

Erakorratu abi

2009-10-08T10:26:00.001+03:00

Eile oli vaja igaks juhuks minna valvegünekoloogi juurde kontrolli. Kõht valutas ja parem välistada igasugu ohtlikud variandid, mis kõhuelanikule kahju võivad teha.
Kell oli alles pool 8 õhtul ja rõõmustasin ette, et saan sõbraliku kohtlemise osalemiseks. Ei ole öösel ülesaetud valvearsti, kes unenägude katkestamise pärast nähvama kipuks jne.
Keskhaiglass oli enne mind veel üks kõhukas ootamas. Üks patsient oli valvearstil kabinetis. Ootasime-vaatasime. Möödus 10 minutit, pool tundi, tund. Ikka ootasime. Lõpuks jooksis valvearst kabinetist välja sõnagi ütlemata. Ootasime edasi. 15 minuti pärast teatas registraator telefonikõne peale, et valvearst on opil, läheb veel tund. Ei mingit vabandamist.
Eks ole! Aga kui meil kahel oleks olnud midagi tõsist? Keegi ju isegi eelkontrolli ei teinud. Äkki oleks kummalgi enneaegne sünnitus? Valvearstile pääsemiseks oli vaja oodata ilma meditsiinilise konsultatsioonita minimaalselt 2 tundi.
Korjasin oma kodinad kokku ja läksin Pelgulinna valvearstile. Olin seal ainus patsient ja õnneliku juhuse kombel sattus valvesse endine kursaõde, kes mu hoolikalt üle vaatas ja igaks juhuks haiglasse tahtis jätta. Kuna kõhutitaga oli kõik hästi, võtsin rohtu ja tulin siiski ööseks koju. Täna on juba enesetunne OK.
Arsti juurde minekust koju saamiseni kulus 3 tundi. Ülevaatus võttis sellest 20 minutit.
Valvearst on erakorraliseks meditsiiniliseks abiks. Kui arsti juurde ei pääse mitu tundi, võiks ju keegi siiski kindlaks teha, ega ootajatel ei ole miskit tõsist, mis niikaua oodata ei kannata. Kas tõesti on valves vaid 1 arst maja peale, kes valvekabinetis istub ja samal ajal ka opereerib? Meditsiin lonkab taas mõlemast jalast.

2009-10-02T21:17:00.001+03:00

Ehitusmehed renoveerivad tõstukil vastasmaja viienda korruse fassaadi.

Nora-Liis märkab ehitajaid, tõmbab kulmu kortsu ja hüüab:
"No mitu korda ma pean teile veel ütlema! Kas te saate sealt kohe alla!"

Lõõgastus

2009-09-22T10:56:00.004+03:00

Septembris oli mu kallil kaasal sünnipäev. Meie tüdrukutepundi poolt (Kõhutipskin, Nora ja mina) oli kingituseks Spa pakett Viimsi SPAs koos minuga :). Veidi kahekesiolemise aega, enne kui jaanuaris suureks tralliks läheb.
Esmalt saime mõlemad poputamist – T massaazi ja mina pediküüri. Kui rammestus üle läks, nautisime 3-käigulist õhtusööki restoranis. Valisime Caesari salati krevettidega, kanatasku sinihallitusjuustuga ja juustukoogi. Toit oli väga maitsev. Ainus miinus, et kõrvale pakuti vett. Vein-kohv olid eraldi hinna eest. Seda pole ma veel varem kohanud! Masu ründab Spasid!
Peale seda oli veresuhkur laes ja mõnulesime oma toas vaikuses ja rahus. Uni oli hea. Nora-Liis ärkab siiani kodus öösiti korra ja seetõttu oli hommikuni jutti magada täielik luksus! Hommikul peale hommikusööki mõnulesime basseinis-mullivannis, jalutasime mändide all ja nautisime aega kahekesi. Viimsi on armas rahulik. Tallinnas elades tunnen, et ilma mereläheduseta ma enam olla ei oska. Vajan teadmist, et kui tunnen igatsust, sõidan kohe mere äärde. Juhtumisi on põhjarannikul mitmeid kohti, kus omapead lainete loksusmist kuulata ja liiva sõrmitsedes oma mõtteid korrastada.

Emana varjutas mu heaolu vaid mure lapse pärast, kes vanaisa juurde jäi ja seal korralikku tralli tegi. Ei ole ma seda tüüpi ema, kes last hoida jätab, kui laps jääda ei taha. Pigem veaks Nora endaga kaasa, oleks süda rahul. Mõistusega võttes jälle, pole tal vanaisa juures häda miskit. Kurb on vaid mõelda, kuidas tütar igatseb...
Enda lohutamiseks mõtlen sellistel puhkudel, et laps on rõõmsam, kui ema on välja puhanud ja akud täis laadinud. Kord paari kuu jooksul ju võib...
Vanaisa teooria on, et peaksime lapse jätma igal nädalal veidikeseks neile hoida, siis harjub, aga kuna Nora-Liis lasteaiagagi meil jandib ja sinna minna ei taha, arvan, et see oleks veel lisatrauma. Hella hingega nagu ma olen ... Meeldib mulle, kui mu pudin toimetab mu juures. Mis ma tast harjutan, las ta olla!

Põrrrinal

2009-09-15T11:40:00.001+03:00

Üks tähtis verstapost on veel kirja panemata - Nora-Liis sai R-tähe selgeks. Paar kuud enne 3. eluaastat. Nüüd katsetab ta usinalt sõnade erivariante. Terrrrrvitab tänaval vastutulijaid (skinheadide kambad on erilised lemmikud) ja kutsub end Nora-RRRiisiks :)

Voh!

Pisike tirts või hoopis põnn?

2009-09-15T11:02:00.004+03:00

Kõhu kasvatamisega on sel korral kõik hoopis teistmoodi kui Norat oodates. Nora-Liisiga iiveldas 16. nädalani hirmsasti ja ilma hommikul oksendamiseta ma toast välja ei saanudki. Nüüd on enesetunne hea, veidi alguses iiveldas, aga ei miskit erilist. Seljavalu on üle läinud ja veeren oma palliga rõõmsalt ringi.
Liigutab väike tegelane kuskil 20. nädalast. Enamasti hommikuti, kui tõusma hakkan või õhtuti, kui magama lähen. Mõnikord ka autoroolis istudes või tööl laua taga. Hästi vahva!
Kaalub pisike meil hetkel u 700g, kui käimas 24. nädal.
Mõlema rasedusega on mul olnud periood, kus hirmsasti tahaks hamburgerit süüa :9 Õnneks on see aeg möödas.

Nora-Liis väidab järjepidavalt, et väike venna on kõhus ja kui lumi maha tuleb, siis tuleb venna kõhust välja :)
UH pakkus, et tulekul on hoopis tüdrukutirts. T on juba harjunud mõttega, et tal varsti kodus 3 naist. Minul on täitsa ükskõik tüdruk või poiss,peaasi, et terve ja tubli laps sünniks õigel ajal :9 Õige aeg on jõuludest jaanuari lõpuni välja. Aega oodata veel on!

Nora-Liisilt nimevariante küsides ütleb ta järjekindlalt, et kõige ilusam nimi on "Lammas". Me kaalume siiski ka teisi variante :)))

Sügis

2009-09-15T10:50:00.006+03:00

Sügis ongi kätte jõudnud. Ilmad on päeval veel soojad, aga mõnus kargus on õhus. Õunu on sel aastal palju-palju ja sügavkülmik on toormoose täis. Eile tegin ka kukeseeni sügavkülma sisse. Linnakorteri asi - pole head jahedat keldrit, kus hoidiseid hoida.
Igal juhul on kõhu kasvatamisega kaasneva pesapunumisinstinkti tulemusena sel aastal sügavkülmikus maasika- ja vaarikatoormoosi, kukeseeni, külmutatud sõstraid ja maal keldris murakamoosi, kirsikompotti ja tikrikompotti.
Augustis käisime mustikal. Kuna meie mustikakohas olid varasemad korjajad juba 1:0 teinud, siis saime kahel korral mustikaid vaid koogi jagu, aga koogid olid head :)
Teisel korral mustikal käies õnnestus mul puuk´sääre külge hankida. Esimest korda elus! Pabistasin hirmsasti, aga nüüd on kuu aega möödas ja tundub, et olen terve. Ptu-ptu-ptu üle vasaku õla.

Nii kisub pohlale, siin Põhja-Eestis on metsaalused täitsa punased, aga kallis abikaasa keelas mul puugihirmus rasedana rohkem metsa minna. Järgmisel aastal on plaan end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, siis võib jälle metsas konnata.

Pole eal mind metsa marjule tõmmanud, nüüd vist annab vanus tunda :)

Linnupesa sarnane

2009-08-19T09:02:00.003+03:00

Kolisime eelmise aasta sügisel Tallinnase just siis, kui lasteaia järjekord Tartus meieni jõudis. Tegime kellegi teise õnnelikuks ja panime end taas Tallinnas järjekorda. Imekombel õnnestus selleks sügiseks ka pealinna lasteaeda koht saada. Palju kiidetud Linnupessa, kus ümbrus vaikne, hoov suur ja kuulu järgi hea reputatsioon.
Nora-Liis käis meil muidu erakas jaanuarist-juulini, aga oleme ausad. Hakkab ikka rahakoti peale küll iga kuu pea 6000.- maksta. Eraka kasvatajad olid see-eest ääretult vahvad, kõik nad neli. Lapsi oli korraga rühmas vähe ja kasvatajad istusid lastega koos - laulsid, meisterdasid, tantsisid, lugesid raamatut. Kui T Norat üksi aeda viis, läks Noral sinna jäämine lõbusalt. Kui aga koos käisime, oli nutt ja 5 korda kallistamist ja ma-ei-taha-tuur. Ühesõnaga mul ei olnud soovitav oma nägu hommikul lasteaeda näidata :) Ootasin autos hoopis.
Sel nädalal hakkasime last uue lasteaiaga harjuama. Kuna mul tööl kiire-kiire, siis õnneks sai issi sel korral selle ülesande omale võtta. Esmaspäeval olid nad mängimas lõunani, T käis tunnikese vahepeal ära. Teisipäeval tuli T ära juba peale hommikusööki ja läks järgi enne uneaega. Ja täna ehk siis kolmapäeval on sama skeem. Kui ma ääri-veeri kodus Noralt uurisin, kuidas lasteaias meeldis, jutustas ta õhinal, mis seal tehti ja kui palju söödi. Loodame, et läheb see harjumine libedamalt. Esmaspäeval üritame ta pikaks päevaks jätta. Ma nii loodan, et Nora rühmas toredad kasvatajad on. Praegu on asenduskasvataja, seejärel tuleb veel üks asendaja, enne kui õige kasvataja tööle saabub. Ootame-vaatame!
Vahva on see, et kui Nora enne kl 1 sealt ära tuua, on ta nii väsinud, et vajub jala pealt magama. Kodus sellist asja ei ole. Esmaspäeval magas ta lõunal hariliku kahe tunni asemel 3,5 h. Vot see on juba midagi :)

Keskkona mõjud...

2009-08-14T22:10:00.003+03:00

Nora-Liis: Emme, ma sain haiget!!!
Ema: No, mis me siis teeme?
Nora-Liis: Mine pissile ja võta lonks peale! (ise itsitab suu kõrvuni)

No mina ei tea, kust ta seda kuulis.

Mel sai kino

2009-07-24T10:19:00.006+03:00

Tallinna kolimisega seoses olen päris tihti hakanud kinos käima. Kuna mulle istuvad tüüpilised naistekad - pisaraid, naeru, äratundmist, siis olen õnneks mehe suutnud sellest eemale jätta ja naudime filme koos sõbrannaga.

"Ettepanek" oli viimane film, mida nautisin. Seekord käisin kinos täitsa üksi. Aga see oli üks paremaid filmielamusi sel aastal. Imeilusad Alaska loodusvaated, kenad näitlejad, veidi huvitavam süzee, kui tüüpilises pisarakiskujas ja palju naeru. Natuke pisaraid kah. Sandra Bullock on imeväärses vormis, on ta ju juba 45.
Soovitan soojalt!

Brünot käisin abikaasaga vaatamas. No see ei meeldinud kohe üldse mitte. Õudne labasus. Piinlik oli, mitte naljakas.

Plaanis on minna vaatama Inetut tõde ja Kerglasi kombeid, kus mängib mu lemmik Kristin Scott Thomas. Film Inglismaa looduse ja lossidega... Kui raha pole, et Inglismaale reisida, tuleb seda kõike filmidest ammutada.

lutti ja küpsist

2009-07-24T10:08:00.002+03:00

Nora-Liis lamab voodis emme kaisus ja silmitseb lage: "Emme, mis see seal üleval on?"
Ema: "Ei tea. Mis sa arvad, mis seal on?"
Nora-Liis: " Eeee... oleks nagu maavärin..."

Meie pere saab jaanuaris lisa. Nora-Liisil on juba sotid selged.
Nora-Liis: " Emme kõhus on väike vend. Kui lumi tuleb maha, siis tuleb venna kõhust välja. Siis ma saan talle lutti anda ja mahla ja küpsist ja..."

dzungel meie korralikus kodus

2009-06-05T13:28:00.001+03:00

Nora-Liis vaatab emmele enne magamajäämist tõsiselt otsa ja ütleb:
"Vanaema! Sa oled täitsa lamba nägu!"
Issi : " Aga kelle nägu issi on?"
Nora-Liis: "Issi on ahvipärdik ja Nora on krokodill!"

Kompliment

2009-05-06T19:29:00.002+03:00

Lugesin kuskilt foorumist teemat, kuidas enamus lapsi peab kasse emasteks ja koeri isasteks. otsustasin seda teooriat oma lapse peal testida:

Ema: "Nora-Liis, kas issi on rohkem kutsu või kiisu moodi?"
Nora-Liis: "Kutsu moodi"
Ema: "Aga kas emme on kutsu või kiisu moodi?"
Nora-Liis: "Ei ole emme kiisu, ei ole kutsu. Emme on hoopis pastakas!"

Kevad

2009-04-13T00:10:00.005+03:00

Nüüd saabus siis lõpuks kevad. Suure hooga ja tundub, et püsivalt. Rohi hakkab juba rohetama ja linnuparved saabuvad lõunamaalt tagasi. Päike on soe ja tahaks talvevammused kõige pimedamasse kapinurka peita.
Millega meie kevadel tegeleme?

Käime kala püüdmas:

Värvime munadepühal mune:

Sain ka valmis kampsuni, mis, kui nüüd täiesti aus olla, on esimene, millega 100% rahul olen. Mustri sain ühest Novitast, aga kogu tegumood ja lõige on mul enda kombineeritud. Lõngaks Novita Cloud, mida kulus umbes 8 tokki. See lõng on nii-nii pehme ja mõnus - 65% puuvilla ja 35% bambust. Vardad nr 3. Selline sinine värv on hetkel mu üks lemmikutest. Samuti on väga meeldima hakanud samblaroheline, millest varem midagi ei arvanud. Vanus vist selline :)
Mul ei olnud hetkel ühtegi kampunit ja ka poest pole meeldivat leidnud, nii et läheb kohe aktiivsesse kasutusse.

Tõbised liikvel

2009-01-27T18:08:00.004+03:00

Me siin nüüd haiged.
Mina hakkasin reede öösel vastu laupäeva kl 3 paiku nii hullusti selga valutama, et läksin Erakorralise Meditsiini osakonda valuvaigistavat süsti küsima. Ibuprofeen ei aidanud... No ja loomulikult sain ma sõimata (miks ma enam ei imesta!), et miks ma perearsti juurde ei pöördu jne. Rõhutan veel, et oli reede öö vastu laupäeva.
Reedel ma kusjuures käisin perearstil, kes mulle antibiotsi välja kirjutas ja pakkus haiguslehte. No kus ma siis saan haiguslehte võtta, kui esimest nädalat uues kohas tööl... :) Palavikku õnneks pole, krõbistan 3 korda päevas 5 tabletti korraga ja loodan terveks saada. Õnneks ei ole perearsti kahtlustatud neerukive. Jumal tänatud! Ikka see kuramuse neeruvaagnapõletik, millega ma varem juba kolm korda maadelnud olen.
No ja Nora paranes oma silmapõletikust, käis nädala lasteaias, laupäeval sai 38 palaviku, pühapäeval oli juba parem... siis oksendas pühapäeval ja esmaspäeval ja tänagi 4 korda. Kõik, mida sisse sööb, tuleb välja. Nüüd üritan talle Selga küpsiseid anda, et laps energiat saaks. Miski okseviirus vist.
Ootame endiselt suve! Üks hirmus gripiepideemia pidavat Euroopas liikuma, loodame, et see siia ei jõua!

Selline on siis prillitatud vanemate laps :) Piimavuntsidega!

Et oleks soe

2009-01-14T13:08:00.003+03:00

Talvel on mõnus kududa.
Isegi mu ema võtab vanaemarolli tõsiselt ja ei saa enam pidama :) Muudkui koob.
Nora-Liis sai vanaemalt külmaks talveks sooja villase kampsuni ja komplekti täiendavad sõrmikud. Lisaks veel ühed vahvad maasikavärvilised käpikud. Kahjuks on ilmad praegu nii soojad, et kampsun on veidi liiast paksu jope all, aga see on tõesti ilus! Ja kindad peavad hästi vett. Lasteaias järele proovitud :9

Lasteaia ruumid on jahedad ja seetõttu valmis Norale minu poolt üks vest. Kuna neiu on juba selles eas, et riideid valitakse, siis loobusin mõttest teha tavaline ühevärviline palmikutega vest. Tegin hoopis vahva krousäärise (õpetus viimases Käsitöö-ajakirjas) ja südamed. Nüüd on vest lapse lemmik ja ise olen ka rahul. Täidab eesmärki - hoiab soojas. Lõngaks G-B Jil - 100% villa, vardad 3,5.

Uued tuuled...

2009-01-05T15:18:00.005+03:00

Jõulud ja aastavahetus möödusid meil mõnusasti, ikka Pärnumaal. Nora-Liis piilus esialgu jõuluvana emme jalgade vahelt, aga kui Vana küsis, kas siin peres häid lapsi ka on. Tuli kiire jah kohe vastuseks. Kingitusi sai Nora-Liis igasuguseid, aga kõige lemmikum oli jänkudega pehme roheline kapuutsiga dressipluus, mida magamise ajakski seljast ära ei võetud.

Aastavahetusel magas meie tütreke rahumeeli kogu ilutulestiku maha, kuigi raketid lasksime pea akna alt. Täitsa uskumatu kohe!

Maal oli õnneks õhuke lumekirme, sai kelgutada. Põhja-Eestis pole lund siiani ollagi. Täitsa puhas maa. Täna öösel oli Tallinnas -7, Jõgeval -20. Aga lumeta on need külmakraadid kuidagi eriti kummalised.

Jaanuaris asun ma tööle uuel kohal suurema koormusega. Seetõttu hakkasime Nora-Liisi aasta algusest lasteaeda harjutama. Esimesel päeval olime Noraga pool päeva, teisel päeval tulin 1,5 tunniks ära ja läksin enne lõunauinakut järele. Kolmandal päeval tulin ära peale hommikusööki ja neljandal jäi ta ise kohe hommikust alates lõunani. Seal käib vaid 6 last ja kasvatajad on väga vahvad, mistõttu norale väga meeldib. Lootsin hakata teda uuest nädalast õhtuni harjutama hakata, ent lapsel on nüüd tõsine silmapõletik, mis juba nädal aega ei näita taandumise märke. No ja järgmisel nädalal lähen juba tööle ja siis peab Nora jäämagi pikaks päevaks. Oh, need haigused on nõmedad! Kaks nädalat harjutamiseks ei tähendanud, et me sellest ajast nädala kodus haigena istume...

Potijuttu

2008-12-16T16:50:00.002+03:00

Nüüd on Nora-Liis mähkemetest 24/7 prii. Harjutamine läks tegelikult üllatavalt kergelt. Harjutama hakkasime vist septembris. Esmalt harjutasime Norat püksata kodus olles potil käima. Kui see selgeks sai, lasi toas aluspükstes ringi. Aluspükse on ju suht kerge lapsel ära võtta. Sel ajal oli õueskäimise ja tudumise ajal veel mähe jalas. Paar kuud niimoodi. Siis harjutasime päevase magamise ajaks ja õueskäimiseks mähkme ära, vast paar nädalat ja nüüd on kolmas nädal, mil Noral ei ole enam öösel ka mähet. Paar korda on öösel juhtunud õnnetus ja emme pole last kiiresti potile saanud, aga üldiselt ärkab ta kahe-kolme ajal, käime lapsega potil ära ja seejärel magame ilusti hommikuni. Super! Vahel on muidugi probleeme mitmete pükste jalast ärasaamisega, siis peab emme assisteerima. Aga üldjoontes tubli-tubli-tubli! 2a 2k vanust meie tütretirtsul praegu.

Videvik

2008-12-16T15:37:00.004+03:00

Eile käisin eksprompt kinos Videvikku (Twilight) vaatamas. Erinevalt väga vastakatest kommentaaridest, mida internetis lugeda võib, mulle see film väga meeldis. Oli romantikat, põnevust ja draamat. Ilus muinasjutt! Veidi hirmus ka. Minusugsele nõrganärvilisele täpselt paras. Kui poole filmi peale peategelase kaame näoga ära harjusin, tundus Edward päris kompu :)
Naisnäitleja oma mõnetise mühaklikkusega tekitas mus küsimusi, et mis tas nii veetlevat oli, aga see selleks.
Kui Eestis Twilighti eufooria üle läheb, saan vast ka raamatu raamatukogust kätte. Lugeda on seda kindlasti põnev.
Igatahes seda filmi vaataks veel. Kui DVD müügile tuleb, täiendan sellega oma DVD kogu.

Detsember on lumeta

2008-12-09T01:47:00.002+03:00

Täna õhtul, kui Nora-Liis ja T juba magasid, hakkasin jõulukinke pakkima. Taustaks Sarah McLachlani jõululaulud, küünlad põlemas ja tass Gurmansi jõuluteed (minu uus lemmik!) käeulatuses.
Idüll missugune! Mõned kingitused on veel osta, aga tasapisi pakkimist alustades tekkis mõnus jõulutunne. Kaardidki said kirjutatud. Ümbrikud ja margid vaid puudu. Jumaldan jõulukaarte, mis posti teel saadetud. E-mailitsi tulnud kaart on kuidagi külm ja impersonaalne. Seepärast üritangi iga aasta vähemalt jõuludeks "päris"kaarte saata.
Lumi on puudu... Kuuldavasti on Lõuna-Eestis paks lumi maas. Tallinnas paistab päike ja lumest pole lõhnagi.
Oi, kuidas mulle meeldis see paarinädalatagune lumetorm, mis Eestis korraliku segaduse tekitas. Hanged olid kõrged, lumi tuiskas ja inimesed piilusid läbi kinnisadanud akende stiihiat. Kolm päeva möllu, siis sulas lumi ära ja nüüd on taas sügis, kuigi jõulud on ukse ees.
Piparkoogid tegime eile valmis. Nora-Liisile need maitsevad. Minul pole piparkoogi"soolikat". Ei armasta ma küpsiseid, ega komme. Pähklisokolaad ja koogid seevastu on mu nõrkus :) Siiani oleme suutnud Nora-Liisi kommidest ja shokolaadist eemale hoida, ent kuna jõulupakkides sisaldub teistele palju magusat, siis on kurb Norat ilma jätta. Mis on jõulud ilma shokolaadita? Vast saab Nora oma esimesed kommid nendel jõuludel.
Kuna jõulude ajal oleme lennus mööda Eestimaad, tahaks homme kuuse tupa tuua. Ka aastavahetusel, kui meid vastu võetakse, tahaks minu vanemate juures olla. Jõulud ja aastavahetus maal on ehtne ja harras. Linnapühadega ei anna võrreldagi. Paar aastat, kui väikse tita tõttu neil pühadel Tartus olime, oli ikka kurb küll. Nüüd on Nora juba nii suur, et lähme taas maale. Kogume seal 4 sugupõlve kokku ja pühitseme.

Mõned armsad fotomeenutused 2008 sügisest

2008-11-04T23:58:00.009+03:00

Eestimaa novembri alguses

Nora-Liis sai 2

Koguni 2 isetehtud torti

Nora-Liis memmega ehk oma vanavanaemaga

Ja lemmik(ehkki ainsa)onuga

Nora-Liis sai esimest korda elus pintsli pihklu, mille puhul disainisime kilekotist ka kunstnikule sobiva ürbi

Õigel preilil peavad juba ärgates olema kõik aksessuaarid omal kohal - käekott õlal, kaelakee kaelas ja vihmavari kaasas

Patse kasvatamas

Õues möllamas

Suurusehullustus

2008-10-26T20:41:00.003+03:00

Tahtsin omale talveks teha suurt sossut sooja kampsunit, millesse teed juues peitu pugeda. Nüüd mul ongi selline.
Muster selleaastasest Novita sügisenumbrist. Lõngaks Rübezahl, kulus 3 tokki. Mustrit sõnasõnalt ei järginud, kuna mu kudumistihedus ei lange kunagi ajakirjas öelduga kokku. Aega läks taas vast kuu.
Suur ja sossu see kampsun saigi. Talv võib tulla!

Pitskampsun

2008-10-26T13:19:00.006+03:00

Valmis sai pitskampsun, just sellise tegumoega nagu tahtsin ja ühtlasi minu esimene endale kootud kampsun, millega suht-koht rahul olen. Aega läks kudumisele kuskil kuu. Harutasin varrukaid mitu korda, et hästi istuma jääks ja liiga pikad ei oleks. Lõppkokkuvõttes tulid nad siiski veidi pikad, aga kui nad pikemaks ei veni, las siis olla...
Karnaluksis on väga odavalt armsaid prosse ja just selline kiil tundus kui loodud kampsuni hõlmade kooshoidmiseks. Maksis vaid 50.- pluss km. Analoogsed prossid "beibe"ehtepoodides on 300.- kanti. Igati õnnestunud leid. Ja sinna Karnaluksi ma jääkski vist tuulama, kui piiramatult aega ja raha oleks :)
Aga kampsunist... Muster on eelmise suve Novitast, kus boolero oli poolvarrukatega ja lühem. Tegin natuke enda järgi ringi. Lõngaks Steinbachi Capri.
Keegi tark käsitööline võiks öelda, kas on vaja kaelus üle heegeldada, et see tulevikus välja ei veniks või võib niisama jääda?!

Palju õnne, musirull!

2008-10-19T23:12:00.006+03:00

Meie kallis Nora-Liis sai 2-aastaseks!
Õige päeva hommikuks oli meil hea plaan Nora lauluga äratada, aga kus sa siis saad, kui lapsel uni varem ära läheb. Seega kui Nora tuli meid kallistama, et emme-issi tõuske üles, siis me ikkagi laulsime talle :) Küpsisetort oli hea ja küünalde puhumiseks on 2-aastasel oskusi piisavalt. Ka kingituse paberi käristamisega "american style" sai Nora ise edukalt hakkama. Mänguköök meeldis väga. Päev hiljem käisime sünnipäeva puhul Laulasmaa Spas ujumas. See oli kohe hiigelvahva, polnud me ju terve perega ujuma saanud vast aasta. See tuleks nüüd sagedamini plaani võtta! Pärast tegime kohvikus käigu, sõime kebabi ja õhtul tulid sugulased külla. Tore, et Nora-Liis ei võõrasta. Ta on sugulastega nii harjunud, et jutustab pikalt ja kallistab kõiki. Onu Kaarlit ainult seekord nägi teist korda peale oma katsikut ja teda võõrastas õige pikalt. Võileiovatort ja Mõmmitort läksid hästi kaubaks :) Päev venis pikaks ja Nora kustus nüüd kl 23 sekundipealt. Aga väga tore nädalavahetus oli meil kõigil. Vanaisa M ja Co kinkisid Norale väikse nuku Bella ja vahva nukuhälli, mis kohe mängu võeti. Onu Miku ja Kaarli Pöial-Liisi raamatu, kus oi kui palju vahvaid pilte, tuleb ettelugemisele mõne aja pärast. Pilte hakkame juba varem vaatama!
Järgmisel nädalal lähme vanaema-vanaisa juurde Pärnumaale, seal tuleb veel üks Nora sünnipäeva tähistamine, siis on ka tädi Tiia ja vanavanaema pundis :) Pikk pidu nagu Setu pulm :)
Aga oskustest ka natuke:
- käib ise potil. Õues ja magamise ajal on mähe jalas. Seda tahaks nüüd ära harjutama hakata...
- isu on väga niru. Jooks vaid mahla ja keefirit.
- tantsida meeldib väga ja selleks peab kindlasti seeliku selga panema.
- jutustab väga palju. Laused on pikad. Vahel kui oleme Tga omavahel pika dialoogi maha rääkinud, siis tuleb lõpuks enamasti Noralt ka pikk monoloog lõppu ja vat see on küll pudikeelne - kes jüõuab siis nii kiiresti mõelda, et õigeid sõnu nii kiiresti ja pikalt ritta seada :)
- juukseid patsis kanda ei armasta, aga peegli ees end imetleda meeldib ikka. Tüdruk ju! Kolm korda oleme juuksuris ka käinud.
- Magab nüüd oma voodis. Natukene jutustame ja laulame emme-issi voodis ja siis tõstame Nora oma voodisse, sest "kõik lapsed magavad oma voodis". Seal ta siis uinub ise. Kella 3-4 paiku öösel ärkab ja siis võtame kaissu, sest endal on uni, muidu peaks äkki teda mitu korda öösel ärkamise pealt lohutamas käima, aga võib-olla ta rohkem ei ärkaks ka... Igatahes kl 21.30 on laps voodis ja kl 8 ärkab. Lõunal tudub kl 14-15(17 kui veab).
- Pikkust on minu arvamuse järgi 89 cm ja kaalu vast 14 kg, aga varsti mõõdame arsti juures täpselt üle.
- meeldib muinasjutte kuulata, lihtsamaid, mida emme-issi fantaasia genereerib ja laulda. Minu üllatuseks oskab ta väga palju lastelaule, mida olen talle laulnud, kaasa laulda. Täitsa iseseisvalt tuleb välja "Kopp, kopp, lahti tee..."
- Muumid on lemmik nr 1. Neid ta vaatab hommikul ärgates ja lõunaunest ärgates, lisaks peab emme laulma Muumipapa laulu ja sirvib ta muumide koomiksit ja jutustab neist ise ka.
- kärus istub päris hea meelega, sest Kadrioru parkim, kus jalutamas käime, on käruga 10 min maad, ja see on jala liiga pikk tee.
- lemmikmäng on nukude magamapanek. Nora nukud on Annabel, Pipi, Poiss ja Pille. Neid kallistatakse, lauldakse unelaulu, pannakse tuttu ja kärutatakse ringi.
-Puslesid paneb ta ka ise kokku, rekord on vist 14 tk-line.
- meeldib poes käia ja bussiga sõitmas käia :) Me siis vahel sõidame ka. Bussis on põnev aknast välja vaadata ja kui tädi ütleb peatusenimesid, siis neid järele korrata :)
- tunneb A, I, T, M ja N tähte.
- on olnud ilma raskusteta 4 päeva vanaema K juures hoiul ja varahommikust südaööni vanaisa M juures omapead. Polnudki hirmus.
- teisi lapsi pigem praegu ei armasta. Hakkab oma õigust nõudma. Oma asjade kohta ütleb, et Nora oma, samas teiste asju ka ei kisu. Maria on aga lemmik, Maria on 5-aastane ja iidol - suur ja tark :)
- ignoreerib järjest sqagedamini minu juttu. "Valikulise " kuulmisega:) Kui on vaja enne õueminekut riidesse panna, siis Norat oodates võib minna 3 h, enne kui ta on sellega nõus ja enam eest ära ei jookse. Jonni väga ei esine, pigem just käskude ignoreerimist.
- Nora-Liis on üks hiiglama tore tüdruk ja praeguses vanuses juba täitsa mõistlik kaaslane.

Emmeilmutis

2008-10-07T10:21:00.003+03:00

Nora-Liisi sõnul on : "Rõõmus nägu, kuri nägu ja ...unenägu"

Uued vahvad sõnad: "Lepatimmu (lepatriinu) ja emmeilmutis (hernehirmutis) :)"

Nora-Liis 1a10k

2008-08-29T11:47:00.001+03:00

Nora hakkas täiesti lambist ise potil käima. Vannitoas seisab pott ja seal ta siis käib, eeldusel, et pükse jalas pole. Kui aluspüksid on jalas, siis emme peab veidi aitama, sest neid on keeruline kiiresti alla saada. Ja eile tuli see paksem häda ka potti, vot nii tubli on meie laps. Ilma igasuguse sunnita saabus lihtsalt õige aeg. Õues ja tududes on veel mähkud kasutusel. Lasteaias peaks vist ka olema, seal ju pikad püksid jalas.

Sõnu ja lauseid tuleb robinal. Laused on 4-5 sõna pikad ja täiesti sisukad. Imestan, kuidas tal sõnad nii ruttu meelde jäävad...

Jonn käib vahel peal, aga sellest saame üle, kui "Liiri-lõõri" laulu laulda või unejuttu rääkida. Igasugu jutukesi on ta hakanud suure huviga kuulama.

Söögiisu on taas kehvakene. Mahla joob palju.

Lasteaias on harjunud, aga parema meelega oleks ikka emmega kodus.

Käisime Palangas T-ga ja need 4 päeva oli Nora vanaema juures. Kahekesi said nad hästi hakkama, vanaema-vanaisa on Noral suured sõbrad :9

Nora-Liis jutustab

2008-08-29T11:44:00.000+03:00

Pikutan, käsi rippu üle voodi ääre. Nora-Liis tuleb, vaatab ja haarab lastelaulu järgi magaval emmel käest: "Anna käppa ka!"

Nunnutan Norat:"Oled emme väiketirts!"
Nora-Liis: "Rohutirts!"

PealinnaPeiP

2008-08-29T11:31:00.002+03:00

Majakesest metsa sees oli tund aega linna sõita lapsele liiga koormav. Isegi mina, kes ihkas rahu ja vaikust, hakkasin puudust tundma suurlinna tuledest ja melust, seega leidsime mõnusa üürika südalinna. 10 min Kadriorgu, 10 min bussijaama, 10 min vanalinna. Maja on staliniaegna kivimaja, suurte laeni akende ja pea 3m kõrgete lagedega. Igati tore ja hubane kodu.
Nora-Liisil oli eelmise nädala neljapäeval 39 kraadi palavik. Lihtsalt tuli ja oli. Jäin lapsega koju. 2 päeva oli palavik ja siis kadus. Tuli hoopis nohu, nii mulle kui lapsele. Taas olin lapsega kodus, nohuga ju lasteaeda minna ei tohi. Ja täna hommikul, kui oli lõpuks kindel plaan laps lasteaeda viia ja ise lõpuks tööle tulla, oli laps kaisus kuum - palavik 38 taas. Ei saa mina aru, mis toimub. Igatahes jäi täna koju T. Mis tähendab, et pidin täitsa omapead teise linna otsa sõitma. Autoga ma mõtlen. Tartu ja Pärnu liiklus on ju nagu kukepea selle kõrval siin. Aga ära tegin ja oi, kui uhke ma enda üle olin :)))) Kui nüüd õhtul ilma plekki mõlkimata koju ka saaks, oleks päev asja ette läinud.
No igatahes istun ma praegu siin tööl. 11. korrusel ja otse akna taga vuhisevad iga poole tunni tagant maanduvad lennukid. Just tuhises 2 hävitajat madalalt mööda. Kui lennukeid parasjagu ei möödu, imetlen vaadet Tallinna lahele, vaatan laevu ja sillerdavaid katuseid. Proovi sa nii tööd teha :)

Majas metsa sees mere ääres

2008-08-10T18:59:00.002+03:00

Oleme end nüüd siin Tallinna külje all sisse seadnud. Oma majas on suvel mõnus. Jalutad hommikukohviga õue, vaatad, mis ilm on, tervitad kohalikku kassi, kes hommikusel jalutuskäigul ja lased lapsel paljajalu murule paterdada.
Hing puhkab!
Koon, rohin, korjan marju, mängin lapsega ja naudin puhkust. Nädalake veel, siis alustan uues kohas tööd.
Nora-Liis on kolm poolikut päeva lasteaias käinud. Erahoid on tore, vähe lapsi, kaks väga toredat kasvatajat ja mõnus maja Kadriorus suure hooviga. Kasvatajad ei poolda seal huvitaval kombel lapse emaga aeda harjutamist. Esimesel korral jätsime Nora pooleks päevaks omapead. Nuttis küll, ent kasvataja hakkas tegelema ja järgi minnes polnud häda midagi. Kaks viimast korda on ta juba nututa jäänud. Kasvatajad kiidavad, et hästi hakkaja ja jutukas tüdruk. Iga mängu peale ikka "veel-veel". Tore kuulda :) Homme läheb Nora lasteaeda pikaks päevaks. Talle tundub seal meeldivat. Kodus ma ju ei jõua temaga päev otsa mängida. Tädid mõtlevad igasugu põnevaid tegevusi välja. Kuna mu töö on suht vaba graafikuga, siis esimese kuu käib ta mängimas 3 korda nädalas, üle päeva. Siis ei muutu vast nii stressavaks.

Nalja kah:
Nora-Liis on end õues ülepeakaela mustaks määrinud. Mingisugune sodi on otsa ette kleepunud.
Emme: "Tule näita, mis sul seal otsa ees on!?!"
Nora-Liis: "Nina" :)

Hommikul jäid Nora kaisuloomad voodisse teki alla. Emme meelitab Norat õhtul magama.
Emme: "Nora, tule lähme vaatame, kes sind voodis teki all ootavad!"
Nora-Liis: "Issi ootab!"

Töötu

2008-07-18T08:49:00.003+03:00

Homsest alates olen töötu :)
Täna on tööl viimane päev - kokkasin eile pitsat ja sokolaadiglasuuriga muffineid töökaaslastele - proovigu nad mind mitte armastada :D
Kahju on lahkuda siinsetest kolleegidest ja toredast õhkkonnast, ent töö hakkab juba igavaks muutuma ja seetõttu on hea uuesti alustada.
Tallinnas asun tööle kahes kohas. Üks nn rutiinsem tiksutamine algab 18. augustist , septembris alustan lisaks veel teisel kohal, mis on minu jaoks tõeliselt väljakutseid esitav ja loodetavasti rahuldust pakkuv. Üks kontor asub Pärnu mnt Penthouse'is, vaade üle terve linna - 11. korrusel. Teine töökoht Pirita teel, värske mereõhu käes.
Korter on meil endiselt müügis, suvel on turul seisak. Tallinnas on meil ajutine peatuspaik olemas, seniks kuni omale enda pesa leiame. Kaks nädalat puhkame. Ehk õnnestub Marmarisse põigata. Ja siis pakkima ja kolima.
Täitsa hea meelega teen kannapöörde. Tartu on hetkel mu jaoks liiga rahulik ja seisev. Igatsen melu ja uusi inimesi...

Nora-Liis 1 a 9k

2008-07-18T08:38:00.002+03:00

Juttu tuleb ludinal. Imestan, kuidas Noral nii hea mälu on. Täiesti X-hetkel ütleb ta näiteks "vihmavari" või siis "linnuke laulab õues". Moodustab tasapisi 2-3- sõnalisi lauseid - "emme kodus", "issi tööl", "palun anna","lähme koju", "emme kaissu", "vanaema juurde" jne. Sõnaline areng toimub iga päevaga.
Söögiisu on niru, eile tahtis päev otsa ainult putru. Joob ilusti kruusist, sööb ise lusikaga, põlle peale märkimisväärselt ei aja. Samas on hakanud piima jooma, mis on väga hea. Kohupiima, jogurtiti enam ei taha.
Üritab riideid selga panna, väga ei õnnestu.
Õue minnes toob ukse juurde emme, issi ja Nora papud :) Armastab väga õues joosta ja rannas käia ("randa, randa").
Armastab emme-issiga poes käia. Kohvikus samuti.
Jalutab väga pikki maid. Ehk siis tegelikult jookseb. Poes käime jala.
Mänguplatsil on tugev omanditunne, ei taha jagada oma autot, millele teised lapsed tormijooksu teevad. (aga miks peakski tegelikult!). Kui läheb 15 m eemale, võtab auto kaasa :)
Ärkab kl 9, kl 21 tuttu pannes jutustab voodis Lalaga tunnikese, räägib, mis ta päeval teinud on ja kordab uusi sõnu. Ise hakkab voodisse tahtma ("uni on") kl 22, siis kustub ka silmapilkselt.
Õues käime ikka veel pikkade pükstega, muidu kukub põlved katki.
Mängutoas on lemmikleluks kookoniga nukuvanker, millega kärutab usinasti ringi. Reguleerib jalatuge, tõstab nukut magama ja sülle...
Kodus meeldib raamatuid vaadata, puslesid kokku panna.
5-tükilised pusled saab ise kokku.
Vaatab Muumitrolle ja Teletupse, kui emme süüa teeb.
Teab, milline on emme täht, issi täht ja Nora täht. A ja I tähed lähevad sassi :)
Potil käimisega praegu ei edene. Hakkama taas harjutama, sest mul tuleb nüüd puhkus.
Lutist oleme lahti (jeee!! :))

Kõik teed viivad Rooma

2008-07-11T08:53:00.002+03:00

What City Should You Live In?

You should live in Rome. You avoid conflict and take life a little slower than most. Rome's sun, culture, food, and siestas are a perfect match for your easy-going attitude.

Panen märgi maha

2008-07-11T08:16:00.002+03:00

Pole kaua aega juhtunud kirjutama - peaaegu kuu. Elu on nii kiire-kiire.
Jaanilaupäeva veetsime rahulikult mu vanemate juures. Tegime suurt tuld jõe kaldal ja nautisime ilusat õhtut, mis erinevalt eelnevatest päevadest oli õnneks päikeseline. Nora-Liis läks ilusti kl 21 magama ja suurt jaanituld ei näinudki, ta on ikka veel selle jaoks liiga pisike...
Lapsehoidja jäi meil peale pikki pühi haigeks ja otsustasime proovida, kuidas Nora vanaema juures lepib. Meil oli ju vaja tööl käia ja kuhu sa selle lapse siin linnas paned, vanaemal aga "koolivaheaeg". Õpetajate rõõmud! Nora leppis hästi - maal on ju nii palju huvitavat. Kastis lilli ja ennast :), uuris putukaid, jooksis vanaisa-vanaema sabas... Kolm päeva sai ta maapuhkust nautida, siis läksin talle seltsiks. Ei tundunud, et see esimene pikk eemalolek lapsele hirmus kogemus olnud oleks. Vast ehk hoopis vanaemale :)))
Juuli alguses otsustasime, et laps nii suur´, aitab lutist. Lutti sai ta siiani vaid tududes, muidu oli lutt padja all, kuhu ta ise selle korralikult ärgates pani. Nüüd lõikas T lutil otsa maha ja selgitasime lapsele, et "lutt läks katki". Katkine lutt suus ei seisa ja Nora pani selle kuhugi ära. Ei teagi kuhu :) Paar esimest päeva esines lohutamatuid nutuhoogusid, ju oli igatsus oma pikaaegse lohutaja järele nii suur. Nüüd on neljas päev ja ütleks, et probleemi pole. Mis suust, see meelest.
Hakkasin teda potile ka harjutama usinasti - ainult aluskad jalas ja ruttu potile, kui pissi tuleb. Paraku õnnestus tal juba poole päevaga 6 paari aluskaid täis pissida. Teadustab küll, et "pissi-pissi", aga selleks hetkeks on loik maas ja püksid märjad. Peale kahte päeva otsustasin, et kuna ta vist ei jaga veel matsu, et kinni tuleb potini hoida, siis proovin nädala pärast temaga uuesti. Laps oli nii õnnetu, kui loik maas, agaa ikka tuli 10 min pärast taas püksi. Poti peale surudes ei teinud ta sinna jälle midagi...
Aga et miks mul nii kiire on?
Kolime pealinna. Abikaasa sai ametikõrgenduse ja mina tragi tüdrukuna levitasin oma CV huvipakkuvatesse kohtadesse. Sain 4 vastust, mis huvi pakkusid. Nii keeruline on valida. Nii ma siin kõigun. Ühel päeval kaldun ühes suunas, teisel päeval teises suunas. Lisaks on veel tütretirts, keda süda ei luba pikalt sõime panna. Kas pooleks päevaks erasõime või hoidja koju, kuniks emme tööl. Selle üle tuleb taas mõelda... Kuna laps on nii sotsiaalne ja energiline, kardan, et hoidjaga on tal igav. Samas läheneb hoidja personaalselt. Laps saab jäägitu tähelepanu ja tegelemise. Teiste lastega võib ju ka mänguplatsil kohtuda. Nii väikest sõime panna on minu jaoks veidi rongaemalik tegevus, kui just suurt rahakriisi ei ole. Meil ei ole, on pigem minu kannatamatus tervet päeva kodus istuda. Poole kohaga töö on see tõttu ideaalne. Seega on kellegil soovitada head hoidjat? Tõenäoliselt käime ka mõnes väikses erasõimes uudistamas, kuidas lapsele meeldib, aga alates 3. aastast on minu meelest õige vanus lasteaiaks.
Praegune korter on meil müügis ja kuniks raha pole, peame Tallinnas üürima. Üürikaid on aga taas seinast-seina. Taas teema, mis stressab... Kuni Tartus pesitsen, pole ju võimalik kuskil kohapel vaatamas käia... Varsti peab pakkima ka hakkama...
Tegevust jätkub:)

Veel mõned pildid meenutuseks

2008-06-15T14:27:00.003+03:00

2. pulma-aastapäev 29.aprillil 2008.a.:

Minu 25. juubel parimate sõbrannade seltsis 1. mail 2008.a.:

Minu Päikene mai 2008.a.:

Nora-Liis 1a 8k vanuselt

2008-06-13T21:49:00.005+03:00

Sinisilm:

Pisike-Patsik aknal Issit ootamas:

Oma uues lossis :

Mängutoas:

Patsik

2008-06-12T08:48:00.004+03:00

Vahepeal olime perega tõsiselt haiged. Nora-Liis korjas esmalt väikse palaviku ja kurguvalu, siis oli 3 päeva hääleta ja andis pidulikult haiguse minule edasi. Mina vaakusin nädal aega kuni 38 kraadises kehatemperatuuris, mis on teatavasti eriti nõme palavik - kraad on väike, aga enesetunne jube kehv. Ja lisaks valusale kurgule, õnnestus mul esimest korda elus tervelt nädalaks hääl ära kaotada. Sellele nädalale jäi mitu tähtsat vestlust ja telefonikõne. Oi, kui lõbus oli :) Lõpuks ma enam isegi ei vabandanud telefoni, et hääl ära on, teiselpool toru-olijale jäi mulje nagu ma oleks häälemurdega vanamutike vist :))))

Ma ei räägi tavaliselt palju, aga kui hääl ära oli, tundsin eneseväljendamisest suurt puudust. Abikaasa sai loomulikult teatepulga minult edasi, aga ta põdes kergelt ja kiiresti. Ilma liigsete emotsioonideta :)

Kaks päeva olime taas Noraga kahekesi, kui Issi pealinnas tööl oli. Ma seekord isegi ei kartnud neid päevi. Kogemuse põhjal - kahekesi kodus olles on jonn olematu ja mina jõuan kõik asjad tehtud.. Huvitav, et see kolmas osapool meil siin niipalju intriige tekitab :)))))

Esimesel päeval käisin pool päeva tööl, panin lapse juba kl 21 magama (muidu läks peale kl 22), lugesin läbi terve hunniku ajakirju... Teisel päeval oli vaba päev, käisime mängutoas mängimas, tegime kodus suurpuhastuse (see õnnestub mul küll ainult lapsega kaheksi kodus olles, muidu on niipalju muid tegemisi...), tegime koos süüa, käisime õues suvevihmas jalutamas, Issil rongi vastas... Kvaliteetaeg lapsega kahekesi!

Eile oli ajalooline päev - Nora-Liis lasi mul endale kaks pisikest patsi pähe teha ja ei kiskunudki neid ära! Ime! Ta nägi nii nunnu välja nendega. Muidu on preili juuksed veel õhukesed, aga patsidega on täitsa okei. Maha ju ka ei raatsi lõigata, ikkagi tüdruk... Kuigi, äkki kasvaks siis tihedamad asemele !?! Ah, las kasvavad :)

Pildid Patsikust panen õhtul üles, sest fotokas on kodus ja mina olen tööl .

Ja lapsehoidja leidsime uue. Õnneks! Vana hoidja tore poeg Robin oli pidevalt haige ja meil seetõttu pidev stress, kas hoidja sel nädalal ikka tuleb või on haige lapsega kodus. Otsisime nüüd uue tädi. Tädi nimi on Asja ja ta on minuvanune tore neiu, ma arvan, et ukrainlane. Saab Noraga väga hästi läbi ja toimetavad koos, kuni emme-issi tööl. Hea hoidja on pere jaoks tohutult oluline. Sellest saab loomulikult aru siis, kui teda ei ole :) Igatahes loodan, et Nora kohaneb uue tädiga kiiresti ja argirutiin tekib taas...

Tagasi!

2008-05-26T09:27:00.022+03:00

Tuneesiast tagasi. Elusalt :)
Lennukisõit sinna oli 4,5h, tagasi 3h 50 min. Nora-Liisi lõbustamisega saime kolmekesi lennukis hästi hakkama. Tagasisõidul oli Tupsu veidi viril, kuna unevõlg oli suur ja süles halb magada. Olime neljakesi kolmesel pingil.
Kohapeal oli ilm 30 kraadi varjus, taevas helesinine ja puhus mõnus merebriis. Ideaalne! Ehtne palmipuhkus!
Meie hotell asus kahe suure linna Sousse ja Port el Kantoui vahel. Mõlemasse 2,5 km. Kimasime taksoga kord ühes suunas siis teises. Taksojuhtidega sai enne hind kokku lepitud, enamasti maksime sõidu eest 3-5 dinaari (1 dinaar = u 8,5 EEKu). Ei olnud kallis.
Sousses elab 250 000 inimest. Suur linna oma plusside-miinustega. Minu jaoks veidi liiga "agul". Kolasime seal Tga kahekesi öösel ja suht kõhe oli.
Port el Kantoui seevastu on uus ilus linn, kus isegi presidendil villa. Väga kaunis, puhas, "turistidele". Kaupmehed ei olnud seal nii pealetükkivad, kohalikke kohtas sealgi palju. Hinnad, mis kuurordis kallid, olid meie mõistes siiski odavad. Oma sadamake, kena rannaäärne promenaad...
Hotell oli 4 tärnikas Marhaba Royal Salem. Vahetasime korra tuba, sest tahtsime rõduga vaatega tuba. Õhuniiskus on Tuneesias nii suur, et voodilinad olid konstantselt niisked. Ebamugav, ütleks. Riidedki ei kuiva varjus kahe päevaga ära. Samas saime nohust lahti ja silmadele ja nahale oli see väga hea.
Toit oli super - kõike, igat sorti liha, piimatooteid, salateid jnejne. Pidavat olema Prantsuse köök. Kohalik õlu Celtia on hea, kohalik vein samuti. Koju tõime datlilikööri, mis meenutab Vana Tallinnat ja Cedratine'i, mis mahlaga on hea kokteil.
Kohalik naisterahvas Leila tegi meile ekskursiooni mööda Medinat ehk vanalinna. Väga huvitav. Kohalikud kõrgema klassi elamised on väga luksulikud - tikandid, kuldniitidest narmastega ääristatud voodikatted, filigraansed rõivad....
Marmorit on seal kõikjal. Põrandad, öökapid, lauad, kõik-kõik on marmorist. Hästi kättesaadav tooraine.
Kohalikud teenindajad on suht-koht ülbed. Tuisupead. Sahmvad ringi, kõik teevad kõike ja tegelikult ei saa midagi tehtud. Kõike tuleb öelda mitu korda. Kui ei saa, mida tahad, viska dippi ja su soov täidetakse kohe. Häiris "valge rahakoti" suhtumine.
Tga käisimie JetSkiga sõitmas - vinge oli. Meetrised lained olid merel, soovitati järgmisel päeval tulla. Ent järgmisel päeval oli me tagasilend. tegime siis ekstreemi. Adrenaliin möllas, vesi lendas, super!
Külastasime loomaaeda ja lõbustusparki. Nora sõitis meiega hobusel karusellil. Nii meeldis!
Kohalikud oskavad hästi prantsuse ja vene keelt. inglise keel on nii ja naa. Nad ei ütle, et nad aru ei saa ja toimetavad vastavalt sellele, mis fraasist nad enda meelest aru said. Kokku tuleb suur segadus :)
Reis oli tegelikult hästi tore, rutiin on kadunud, stress on läinud, nahk on pruun ja tuju hea.
Tööle oli mõnus tagasi tulla ja Eesti metsadest tundsin suurt pudust. Eesti toimekatest töökatest inimestest ka.
Nora ja me isegi oleme väikses kurguvalus kliimamuutusest. Kosume jõudsalt :D'

Esimesel päeval hotelli ees:

Rannabaaris:

Port El Kantoui - idülliline linnake:

Pimedad suveööd täislõhnu ja hääli:

Pisike suvitaja:

Sousse Vahemere kaldal:

Loomaaias:

Kl1 öösel kohalike kebabiputkas:

Kõik õitses...:

Rannas oli imepeenike valge liiv:

Kaunitar:

Nora-Liis 1 a 7k

2008-05-26T09:16:00.005+03:00

Vahepeal on laps saanud taas kuu vanemaks.

Sõnu tuleb robinal. Enamus on küll sellised, et aid emme-issi aru saavad, mida ta nendega mõtleb. Ent siiski neid on palju. Uued sõnad on nt "uks", "uss", "pall", "kaegakee :)", "käu (käru) ", "emmesii (emme siin)", "annlii (Anneli)", "õue", "uua (juua)", "mämm-mämm", "alla", "Nona, emme, issi", "mõmmi", "la-laa(teletupsud)", "tool", "tass""ahv", "kamee (kaamel)", "tau (sau)", "ei ole", "ei taha", "issi auto", "mahla" jne.

Peale minu kahepäevast koolitust Otepääl ja reisi lõunamaale on ta sutsu emmekas. Iga kahe minuti tagant hüüab "emme, issi", et kontrollida, kas kõik on ikka olemas.

Sel suvel lühikesi pükse veel kanda ei saa, õues jookseb nora kiiresti ja kukub vahest, siis on põlved lõhki. Püksid pehmendavad kukkumist.

Hambaid endiselt 12.

Juuksed kasvavad, mis mühiseb, ent klambreid ja patse ma talle teha ei saa - kisutakse peast.

Laulame koos. Meeldib kuulata emme laulmist, laulab ise ka. Tema laulusõnad: "pilla-palla, pilla-palla, mõmm-mõmm-mõmm, la-la-la :)". Nii armas!

Imekombel tuleb järjest sagedamini ette öid, mil magab kordagi ärkamata kl 8 ni hommikul oma voodis. Oh, õndsust!

Poti peal käib, kui ta sinna panna. Pissib ka potti.

Oskab ise tassist keefiri juua ilusti.

Isu on niru. Siiani oli hea söögiisuga, nüüd võtab paar ampsu ja enam "ei taha".

Meeldib klotsidega mängida, pusserdab ise legosid kokku, teeb torni. Vaatame ka raamatuid koos. Lasen tal otsida, kus miski on.

Ärkab kl 9.30, lõunauni kl 14.30-16.30, magama kl 22.
Lutt suus vaid magades.

Väga meeldib õues turnida, ronida, liugu lasta. Rannas mängis liivaga tükk aega.

Aafrika, siit me tuleme!

2008-05-13T08:13:00.004+03:00

Plaanisime juba tükk aega puhkama minna. Suvel pole Eestis häda, aga kevad ja sügis on siin nii tujukad, et korralikku päikest ja sooja merd võiks maid avastades mujal nautida. T õde andis teada, et tuleks meiega heal meelel kaasa, oleks seltskonda ja võimalus õhtuti paarikaupa, kui üks last valvama jääb, end tuulutada. Mõte, kui hea! Neli on juba suur seltskond :)

Kammisime viimase-hetke-pakkumisi. Huvitav - hinnad on soodsad, ent kui reisid paaritu arvuna, meid siis kolm, sest laps saab veel tasuta, kolmandale soodushinnaga piletit pole võimalik osta. Kolmas, vaeseke, on sunnitud kahe inimese pileti ostma, et reisile saada. Üksikuid tube ei olevat ja üksinda toa saamise lisamaksu ka ei ole, on vaid kahesed toad. Naljanumber. See pakkumiste kammimine ja uurimine ajas ajuneuronid krussi ja pani enamuse reisifirmade konsultantide IQ kõva kahtluse alla. Nagu 5-klassi haridusega, arvutamisoskus puudub üldse, loogikast me ei räägigi...

Esmalt oli meil favoriit Kemer Türgis. Marmarises oleme käinud, seal oli väga tore. Kemer tundus tuttavlikult Türgi, ent samas midagi uut. Kemeris on aga kivikliburand. Kujutasin elavalt ette, kuidas ma iga päev oma lapsukest jooditan-plaasterdan-lohutan ja ei tundunud see variant enam nii võrratu.

Nüüd on piletid broneeritud ja Tuneesia - here we come. Pidavat olema rohelisem kui Egiptus, temperatuur on 26-30 kraadi ja rand imelise valge liivaga sinise Vahemere ääres.

Lend kestab 4,5 h. Nuputan, mida lapsele lennukisse lõbustuseks kaasa võtta. Hädavariandina vean läpaka, kust suure kisaga Tupsusid näidata, saiakese (keelatud toit, aga maitseb hea ja vast pool tundi läheb selle nosimisega), hulga lasteraamatuid... Kodus testisin, et joonistada Nora-Liis veel ei armasta ja kleepsudest ka ei pea, liig pisike veel. Miski uue lelu peaks ka ostma, siis on avastamisrõõmu :)

Lend Türki väljus 5.45, mis oleks tähendanud tõusmist kl 3, et kl 4 lennujaamas olla. Tuneesia reis stardib kl 7. Tundub täitsa normaalsena. Tõenäoliselt Nora lennukis ei maga, seega tuleb kohvilaksu all toimetada temaga, siis saame siestat pidada juba uuel mandril.

Tegelikult on Nora-Liis vana reisisell - 3-kuuselt käisime temaga Egiptuses ja 1 a sünnipäev saabus Kreetal. Lapsega on täiesti OK reisida, kui võtta teadmiseks, et me nüüd kolmekesi oleme ja öösiti bailamas ei käi. Tore vaheldus on perele ikka ja kui tegeleda piisavalt, ei teki mingit tüli. Muidugi pikki bussiekskursione ette võtta ei saa, ent Kreetal rentisime 5 päevaks auto ja kimasime mööda mägesid täie raha eest :) Olen talle seletanud, et lähme fvarsti lennukiga sõitma, nüüd on tal uus sõna ka - "kõrgele" :) Väga innukas :)

Tegelikult kuhjuvad mul sel nädalal kõik asjad - kolmapäev-neljapäev olen esimest korda öösel kodust ära peale lapse sündi - koolitusel. Reede pärastlõunal l kl 2 peaksime juba Tallinna poole startima, sest lapse uneajal on rahulik sõita, ent kl 1ni olen tööl. Millal ma siis veel pakin, pesen, triigin... Aargh..... Kas kõik või mittemidagi, nagu alati.

Veerand sajandit

2008-05-05T20:52:00.002+03:00

Mul oli sünnipäev. Neljapäevast-pühapäevani oli pidu erinevate osalistega ja täna tööl ka. Väsitav, seda küll. Lõbus ka. Tore oli.
Hirmutav on see 25. Enne oli veel sünnis lollusi teha, aga 25-selt peaks mõistus peas olema. Njah, vaevalt...

Esimest korda juuksuris

2008-04-23T12:12:00.001+03:00

Käisime eksprompt Noraga juuksuris. T töökohas on kohe paar ust edasi juuksurisalong ja Nora kuklale hakkas paras pusa tekkima. Juuksur oli hästi tore, trimmis igalt poolt juukseotsi, jutustas lapsega ja näitas, et kaht patsi on isegi juba täitsa võimalik teha. Nora nägi kahe patsiga nii numpsik välja! :)
Pilti tegime moblaga, sellest kehv kvaliteet, aga ikkagi...!

Poolteist aastat - juba auväärne iga :)

2008-04-22T08:41:00.003+03:00

Tähistasime hiljuti Nora-Liisi sünnipäeva. Neiu sai poolteist aastat nooreks. Täitsa tõsine vanus juba. Mõistus peas ja juttu tuleb, mis mühiseb :) Minu vanemad tulid külla ja täitsa pidu oli kohe !

Nora-Liisi lemmikud on raamatud. Vaatme neid iga päev koos oma tunni-poolteise ikka. Mina sel ajal "puhkan" ja Noral on huvitav. Räägin talle, kes raamatus on ja mis nad seal teevad. Selle tulemusena, kui talt küsida: " Kus on konn (mõmmi, auto, porgand, viinamarjad jnejne)", leiab ta selle asja 99% üles. Baklazaanid ja sellised asjad olen vahele jätnud :)))
Nupsust on ehtne preili kasvanud. Minu oranzide ketastega kaelakee on suur hitt. Nups paneb selle kaela, keerutab, imetleb, isegi "Kaelakee" õppis ütlema. Esimene nii pikk sõna, mis kohe selgeks sai! Tuulasin nüüd mööda poode, et oma kaelakee tagasi saada ja lapsele päris enda oma osta, aga pole leidnud toredat värvilist ja lastepärast. Otsingud jätkuvad...
Söögiisu on endiselt olemas, aga kehvapoolne. Sööb ise, joob nokaga tassist. Tõenäoliselt jooks ta ka tavalisest tassist, aga siis on jooki vast terve elamine täis ja mu enda mugavus on talle turvalisem tass pihku pista. Keefir ja mahlad on lemmikud. Toidu kõrvale joob aga vett. Piim ei maitse üldse. Magustoiduks on iga päev kohupiim või jogurt, mis on ka lemmikud.
Teletupsud meeldivad kohe hirrr---rrr-msasti. Kui vajan 10 min oma aega, panen talle DVD mängima. Nora istub ilusti diivanile ja jutustab siis Tupsudega kaasa. Vahepeal tantsib ja ALATI tuleb teeb mulle musi, tänutäheks. Muidu ta igal ajal ei musita-kallista. Ainult erilistel hellusehetkedel. Kui ta oma loomadega-mängukarudega mängib, siis need tal enamasti kallistavad või musitavad. Mõtlesin, et kust ta seda õppinud on. Aga Tupsud ju ka muudkui musitavad ja kallistavad :) Tupsud on meil kõik "la-laad" :) Poes käies otsisin talle väikest kingitust sünnipäevaks, Tips leidis väikse lilla Tupsu. Hirmus kallis oli oma kogu kohta, aga enam laps seda ära ei andnud. Naeratas õndsalt, kallistas Tupsu ja kordas "la-laa, la- laa". No nüüd meil kodus ongi üks suur kollane laulev Tups ja kaks pisikest - roheline ja lilla. Mõtlesin talle ühe Tupsus DVD juurde osta, aga kuna ma siiski ei poolda, et nii väike juba paandunud TVfänn oleks, siis jäi ostmata. Aega on...
Nora on hakanud võõrastama vaikselt. Mitte just karjuma, aga muutub hästi tõsiseks ja hoiab emme-issi varju. Mänguasjadega teda ära osta ei saa :) Ja kui emme poodi läheb ja laps issiga koju jääb, on ta ka pikalt tõsine.
Nora-Liisile meeldib trepist emme käest hoides üles-alla kõndida, väga hästi tuleb välja. Liumäe otsa ronimine ja sealt alla laskmine on ka selged. Sellega võib pool tundi järjest vabalt möllata.
Legoklotsid ostsin talle - Duplod. Ent väga suurt huvi nende vastu veel ei ole.
Sõnavara kasvab ruttu.Praegu on "papagoi"-faas, kus kõike järgi korratakse. Aga "ei taha" ja "ei ole" on selgelt käpas ja tihedas kasutuses :) Viimasel nädalal on selgeks saanud, et on "emme", "išši" ja "Noona". Millegipärast oli õues üks taksojuht ka "išši", aga muidu osutatakse ikka õigele mehele :) Hästi palju sõnu on selged, aga enamust peab emme-issi tõlkima. Nt Pänts = Präntsu (meie merisiga), "papakai" = papagoi, "budi" = tibu :))) "oua" = juua. Korrutustabeliga me vaikselt tegeleme "üks, kaks "on selged :))) Loomahääli ka oskab teha.
Äratus kl 9.30-10 issiga ja emmega kl 8. Oeh.... Päeval magamine kl 15-17 (18) ja õhtul tuttu kl 22.
Robin on suur sõber. Vabadel päevadel, kui hoidja meil ei käi, jookseb Robin oma kodus ringi ja kutsub: "Noona-Noona". Kas pole armas!

Päälinnas

2008-04-13T19:08:00.007+03:00

Nädalavahetuse veetsime Tallinnas.

Reedel pidasime Urve sünnipäeva. Korjasime Anneli peale ja no täitsa kummaline, Nora-Liis hakkas hüsteeriliselt karjuma, kui Anneli autosse tema kõrvale tahaistmele istus. ja terve tee karjus. Vahetasime lõpuks kohad - Anneli istus ette, mina taha lapse kõrvale ja ei midagi, Nups karjus edasi nagu ratta peal. Tundis vist, et tema privaattsooni tungiti, kogu aeg on ta taga õksi istunud ju. No austus siis :)

Laupäeval külastasime loomaaeda. Oli ilus päikseline ilm ja enamus loomi õues jalutamas. Lemmikud jääkarud, hülged ja tiigrid vaatasime kõik ära. Tasapisi kõpitsetakse seal loomaväärsemaid puure ehitada. Õnneks! Aga loomaaias on tore. Nora-Liis ka kohe huviga vaatas. Eelmise külastuse ajal oli ta vast 7-8-kuune ja siis ei avaldanud ta erilisi emotsioone... Nüüd oli kohe lõbus. Meil tore ja lapsel tore. Hea, et seal vankreid laenuatakse, väiksed jalad ei jõua nii pikka maad kõndida.

No ja siis läks laps Issiga koju tudule ja mina shopingule Anneliga. Oma 3-4 tundi kammisime Viru keskust, et üht enam-vähem suveseelikut leida, paar toppi ning Norale suvepluusid-püksid said ka kotti. Oi, kui hea on shopata, kui on valikut ja värve. Tartul on ses suhtes veel areneda. Promod võiks Tartus poe avada...

Laupäeva õhtul käisime väikest Oliviat vaatamas, 5-kuu sünnipäev oli. No oli ikka pisike Numsik küll. 7 kg raske juba, aga ikka nii pisike :) Täitsa meelest läinud juba, et oma laps nii tillu oli. Sass (kohe 6-aastane)oli ka lahe. Tal läks Nora nimi meelest ära, siis kutsus teda tõsimeeli Pöial-Liis -iks. No kas pole mitte armas :) Lahkuma hakates tuli hambaid pesemast, kell oli juba palju, 0soovis mulle: "Head hambaharja" ja ütles Tiidule: "Ma pesen su minema ":)

Alguses küsis, mis meie nimed on, Tiidu nime peale teatas: "Oi, kui palju Tiidisid on, ma tean veel kahte Tiidit" :)

Unekool

2008-04-07T12:24:00.004+03:00

Alustasime taas unekooliga. Eelmisel korral tegime seda kergemas variandis pool aastat tagasi täitsa edukalt. Siis aga muutus kuidagi mugavamaks laps kohe esimese ärkamisenutu peale oma kaissu võtta. Kes see ikka viitsib 3-4 x lapse toa vahet joosta öösel... Noja, ei saanud me kumbki mehega välja magada. Nora-Liisile väga meeldib kaisus olla. Ta ronib kohe päris kaissu, külje alla, nii et minule jääb 20 cm voodipinda. Kui teisele poole ronin, tuleb laps unesegasena külje alla järele.
Väsitav, sest nii ei puhka välja. T-l on mõnus, tema kaissu ei ronita, kui emme ka voodis on. Emme kaisus on parem :)
Nüüd siis harjutame uuesti, et ta oma voodis magaks varahommikuni ja öösel keefirit enam ei anna. Lutti saab Nora nüüd vaid magama jäädes ja magades. Päeval on lutid peidus.
Ja potil ka ikka päris tihti õnnestub, kui ta sinna panna. Suvel tahan teda hakata harjutama ilmamähkmeta, aluspükstega. Praegu on paljalt olemiseks veel külm.

Ei-ta-a-a-a

2008-04-07T12:20:00.003+03:00

Nora-Liisil on nüüd uus lemmikväljend. Kui enne oli selleks "aitäh", siis nüüd on "ei taha" ehk siis "eitaaa".
Tütretirts on ju peaaegu suur :) ja suhelda saab nagu võrdne võrdsega. Sageli küsin, kas ta midagi tahab või ei taha (õuna, banaani, tuttu minna, õue minna jne). Enamasti on vastus ei taha :) Kui ma ikka 5 korda küsin, siis vahel ei taha muutub peanoogutuseks ka.
Nora on ise hästi rõõmus, et ta saab nüüd oma soove ja soovimatusi avaldada. Vahepeal ärkab öösel, kargab istuli, ütleb ei-taa-ei-ta-ei-taa ja magab edasi :) Nii naljakas :)
Aga üldiselt, et emme-issi ikka asjast õigesti aru saaks, tuleb seda ei-taad oma 20 x järjest koos ägeda pearaputusega.

Kevad tuli!

2008-04-07T12:07:00.004+03:00

Saabunud on mõnusad ilmad. Juba pea nädal aega üle 10 kraadi sooja ja päikesepaistet. Kevadelõhn hõljub õhus ja iga rakuga kisub välja jalutama.
Meie maja taga on suur mänguväljak. Nora-Liisiga on traditsiooniks saanud hommikul vähemalt tunnikese ja õhtul kaks tunnikest seal möllamas käia. 99% elanikest on väikeste lastega pered ja lapsi on väljas palju. Paarkümmend ikka. Endal on ka huvitav teiste emadega tutvuda ja juttu ajada, kui lapsed omapead mängivad.
Tänu lapsele veedame igati kasulikult aega värskes õhus. Muidu passiks toas ja magaks, sest kevadväsimus on endiselt kallal. Rõdule viisime juba toolid ja laua, pühapäeval pidasime selle aasta esimese värske-õhu-koogisöömingu :)
Eile õhtul ja täna sajab vihma. Vast lööb nüüd loodus õide - hakkab muru kasvama ja pungad puhkema!
Kevad on tore!

Viuviu

2008-03-30T17:01:00.002+03:00

Olen nüüd korralikult trennis käinud - 5 korda juba, 2 korda nädalas. Nno ja täna tuli see, ei viitsi enam, tunne. Sunnin end hambad ristis minema. Tean, et kohapeal on juba väga mõnus, sest treener on tore ja trenn on tore ja pärast saunas olla on tore.... aga see aeg-ajalt tulev enam ei viitsi, lesiks ja logeleks tunne on n-õ-m-e!!!

Muideks mul juba nädal aega on meeletu väsimus ja paar korda päevas tunne, et pilt kaob taskusse. Madal vererõhk on vist veel madalamaks vajunud pika talvega.
Lumi sulab aegluubis. Tuleks roheline rohi ja päike ja kevad, oleks kõik hoopis helgem.

Nora-Liis 1 a 5k

2008-03-19T14:38:00.013+03:00

Eile sai Nora-Liis kuu vanemaks. Uued oskused:

Kordab aktiivselt sõnu. Kahesilbilised tulevad õigesti välja, aga pikematest sõnadest tuleb naljakaid variante - liblikas on "äblik-äblik" näiteks :)
Lemmikmänguasjadeks on hetkel lõngajupid, mida saab omale pähe riputada, ühest karbist teise tõsta ja lusikaga segada :)

Tõime Präntsu Tartusse tagasi. Iga poole tunni tagant käib ta uurimas, kuidas Pränts elab, annab talle puurivarbade vahelt heina söögiks ja kilkab kaasa kui Pränts piiksub.

Teletupsud on lemmikud. Vaatame neid vahest, siis nõksutab aga muusikale kaasa ja jutustab mida näeb.

Lemmiklauludeks on Mõmmi unelaul ja emme väljamõeldis Nora-Liisi teemal, mida enne tudulejäämist unelauluks laulan.

Tudub päeval kl 14.30st 15.30ni oma voodis, siis võtan kaissu ja magame kl 17ni.

Hommikul ärkab kl 9, õhtul magama kl 21 paiku.

Väga meeldib õues käia ja liumäel "siuh" teha.

Ronis täna esimest korda ise söögitooli. Ma isegi ei tea kuidas. Jeerum, kui ohtlik!

Üritab aeg-ajalt riidesse toppida.

Kalli-musituure enam ei ole, ainult enne magmaminekut.

Teeb kõigile da-da.

4 ööd ei tahtnud keefiri, nüüd on jälle 2 ööd saaanud, muidu ei jää magama.

Potiga hetkel seis puudub.

Raamatuid vaataks iga kell. Meeldib asju ühest kohast teise võtta. A la klotsid autokasti, kast valatakse tühjaks, siis jälle uuesti klotsid autokasti jnejne.

Oma autoga rallib ringi.

Teeb naerutamiseks "kurja nägu".

Väga meeldib seltskond.
On tekkinud jonn, kui ei saa end väljendada. Joriseb ja jonnib, kuni ta sülle võtan ja ta saab näidata, mida ta tahab. Siis rahuneb silmapilkselt.

Hambaid on suus nüüd palju - korraga tuli 4 juurde, nii et 11 kokku !

Pildid meenutuseks märtsikuust:

Lõhn

2008-03-18T23:11:00.007+03:00

Leidsin pika otsimise peale lõhna, mis meeldib.

Nüüd ilutseb mu riiulil Salvador Dali Eau de Ruby Lips. Värske ja minulikCalvin Kleini Euphoria on ka magusalt hea, aga kallis. Jätan meelde igatahes :)

Ja käisin täna kolmandat korda trennis. Ostsin kohe 10 x kaardi, et oleks motivatsioon - raha makstud. Nüüd pean külmkapile tabaluku ette panema, et täna õhtul enam miskit ei sööks. Isu on, aga kl juba pool 11...

Märk maha

2008-03-11T23:51:00.002+03:00

Plaani peetud juba 3 kuud, täna jõudsin trenni :) Eile juba tahtsin minna, aga herr abikaasa teatas, kui juba uksel olin, et poole tunni pärast algab mu koduperenaiste seep. See on üks vähestest mida vaatan (lisaks vaatan veel Nip/Tucki ja Grey anatoomiat) ja noh... tulin ukse pealt tagasi :S
Täna igatahes käisin ära. Aeroobikas. Kolm korda mõtlesin, et tulen tulema või annan otsad, aga vastu pidasin. Pärast saunatasin ja mõnulesin kuuma dushi all. Nüüd olen läbi nagu käbi. Tundub, et unetuse probleem mind täna ei vaeva.

Aga kallis külmkapp, mis vaid paar kuud vana, ähvardav täna öösel otsad anda. Ta meil pilgeni täis, no tere tore. Eks ma siis hommikul avastan, praegu on nii väss, et ei viitsi midagi ette võtta ses suhtes...

Koduperenaine tegudel

2008-03-05T20:36:00.003+03:00

Sel nädalal on meil mõlemal T-ga K, N, R vabad. Minipuhkus :) Homme võtame suuna Tallinnasse - äia sünnipäevale. Nii tahaks paari pealinna sõbra pisikesed uued ilmakodanikud ka üle vaadata, ent T suutis mind nakatada hullu pead kumisema panevasse tatitõppe ja seega jäävad külaskäigud vist jälle vahele :( Ei taha titasid pisikutega nakatama minna.

Aga see-eest olin ma no nii tubli. Eile öösel kokkasin valmis oma 3 kg (kui mitte rohkem..uups!) ühepajatoitu, mis üllatavalt maitsev välja tuli. Pean vist ülejäägi vennale viima, sest homme me ise seda kõike ära hävitada ei jõua.

Täna käisime perega vanalinnas jalutamas. Koju tulles küpsetasin lehttaigna-moosipirukaid, mis hoolimata ebamäärasest väljanägemisest väga head tulid ja siis...

Triikisin ühe hooga ära kolm pesumasinatäit pesu, sh. 5 T. triiksärki, 3 megasuurt voodilina ja tekikotti ja muud kribu-krabu pesu. Poolteist tundi võttis aega, aga TEHTUD! Oi, ma olen õnnelik!

Triikimine on nii nüri. Kui triikida üks masinatäis, saab hakkama. Aga nüüd paaril nädalal olin õhtuks nii sooda, et mõtlesin, et kuna enamus perenaisi kuulu järgi on triikimisest loobunud, siis loobun mina ka. Kui midagi vaja, nühin triikrauaga üle... ja nii see triikimata pesu kuhi kasvas. Kahjuks on mus peidus, küll kuskil sügaval, pedant. Nii et kui köögirätid ja Nora pluusid kapis otsa lõppesid ja magamistuba triikimata pesu kuhilate all nägi välja nagu segasummasuvila, võtsin asja käsile ja hoolimata praegu kergelt valutavast seljast, sain hakkama :)

Ei saa minust triikraua-vastast perenaist, kel nõud kraanikausis kuhjuvad. Vihkan end vahel selle pedandialge pärast, aga ei suuda ka nii lohvalt lasta.

Õnneks tuleb täna NipTuck, mida ma professionaalsest kretinismist jälgin, videolaenutusest on laenutatud komöödia ja köögis veel moosipirukaid, õhtu tõotab tulla ilus :)
Kena kolmapäeva!

Ööd on meil siin segased

2008-02-25T10:09:00.002+03:00

Mul on vist unehäired.
Hommikul pean ärkama kell 7 ja nii meeletu uni on. Kui töölt tulen lõunal, magan lapsega koos tund-kaks. Üles tõustes olen täpselt sama väsinud kui magama jäädes, siis uiman õhtuni, et saaks lapse magama panna ja kui kl 10 võiks ise magama minna, siis und ei ole. Uni tuleb kl 1 öösel. Ja hommikul olen jälle nagu zombie ja teibin silmalauge, et lahti püsiks...

Nõiaring, välja ei saa...

Tahaks hakata kaks korda nädalas end aktiivselt liigutama - ujuma, jõusaalis käima, äkki siis väsin rohkem.

Uus soeng

2008-02-24T23:09:00.006+03:00

Nüüd on mul peas kolme värvi juukseid ja juuksed on lühemad kui eales varem. Olen väga rahul, oli vaja vaheldust :) Juuksed on eest veidi pikemad ja tagant lühemad.
Igati kohane soeng kontoritibile.

Enne kandsin oma üleõlgade juukseid patsis, sest muidu olid nad igal pool.

Varem:

Nüüd võin oma juustega ringi lehvitada :)

Nüüd:

Mõned pildid

2008-02-22T21:09:00.005+03:00

1 a 4 kuud

2008-02-21T12:35:00.006+03:00

Nora-Liis on saanud taas kuu vanemaks. Nii pisike laps areneb iga kuuga silmnähtavalt, seega lisan siia taas, mis on muutunud võrreldes eelmise kuuga.

Nora-Liis armastab õues käia. Jookseb mööda mänguväljakut. Ajab kasse taga. Keerutab karusselliga (istub ilusti ise karussellil, mitte ei seisa püsti nagu varem!), ronib liumäe treppidest üles.

Kodutrepist saab suure vaevaga ise üles, kui teisest käest kinni hoida. Allatulek veel ei õnnestu.

Sööb ise! 90% söögikordadest tahab ise süüa, sööta ei lase. Täitsa õnnestunult, kusjuures. Ainult jogurt oli nii vedel lusikaga söömiseks, et pool leidis koha põllel enne kui suuni jõudis. Aga ega isegi joon jogurtit kruusist, nii et pole ime... Keefir ja juust on lemmikud. Joob nokaga tassist.

"Loeb" raamatuid kõva häälega.

Muidu ei taha, kui talle lauldakse, aga Mõmmi unelaul (kus mõmm-mõmm ja ääh-ääh) on meil hitt, samuti liigutustega Põdral maja metsa sees.

Poti peal väikesed edusammud, kord päevas ikka pissib potti. See käib nii- Nora-Liis istub potil ja kui pissima hakkab, kargab kohe püsti, et vaadata, kas piss tuli potti ja siis ülejäänud piss tuleb põrandale. Aga areneme :) Ülekõige meeldib talle seejuures poti sisu suurde potti valada :)

Üllataval kombel armastab peale mängimist ise mänguasjad kokku korjata. Koristasime koos paar korda ja nüüd koristab ise. Kui kauaks...?

Ärkab 9.30 paiku, lõunauni 14.30 - 16.45 (tudume koos). Õhtul tuttu 21.30.

Öösel ärkab endiselt mitu korda, kl4 paiku joob keefiri ja tuleb meie kaissu.

Peseme hambaid ka, aga meil aidata ei lase ja ise sellega ka väga edukalt hakkama ei saa. 4 kikut tuleb praegu.

Uued sõnad "ai-ai", "kiku". Lill on "ninn".

Juuksed on juba täitsa asjalikud :)

Väga ei võõrasta, läks kohe vanaisale sülla, kui külalised tulid. Samas poes nunnutavatele tädidele teeb nägusid ja ei naerata vastu. Titad meeldivad :)

"Da-da" teeb apteekritädile ja titadele ja kutsudele...

Kolmapäeviti, kui Issi tuleb pealinnast töölt rongiga koju, siis käime Nora-Liisiga Issil vastas rongi vaatamas. Mulle tundub, et rongist enam meeldib talle allalaskuv tõkkepuu ja punane vilkuv märgutuli, mis keelab autodel raudteele sõita, ent kui Noralt küsida, kas lähme rongi vaatama, on ta kohe ukse juures valmis :)

Üritab ise riidesse panna, aga ei õnnestu kuidagi :)

Head valentinipäeva!

2008-02-14T12:42:00.005+03:00

Head valentinipäeva kallid sõbrad!

Eile õhtul valmis suur ja vahukoorene kirsitort, et ikka tänaseks tähtpäevaks mõnusasti pehmeks immutuks. T vesistas küll suud, et teeks juba algust, aga ei :) Õhtu on ees.

Töö juures on laudadel šokolaadihunnikud, magusat jagub igale nurgale. Mõni romantilisem mees on oma südamedaamile kulleriga lilligi saatnud. Isegi üks kristall oli lillebuketis peidus...

Meile tuleb õhtul külla minu vend. Oleme mõnusalt pereringis koos, maiustame tordiga ja naudime seltskonda. Siis jääb venna Nora-Liisi und valvama ja läheme T'ga kahekesi linna peale. Eks veel selgub, kas küünlavalgesse kohvikusse silma vaatama või hoopis tantsima.

On kirutud, et miks eestlased selle tobeda ameerika püha on üle võtnud. Mina ei kurda. Pühad on toredad ja teatavasti on Eesti pühade rohkuselt edetabeli lõpus. Miks mitte siis tuju tõsta, üksteisele rohkem naeratada, häid pühi soovida. Ja kes küll suudaks šokolaadile ära öelda :D

Eile veidi enne keskööd sain toreda sõnumi. Minu sõbrannal ja majanaabril sündis pisike poeg. Tähtaeg oli küll märtsi keskel, aga põnn tahtis varem ilmavalgust näha. Üks mehine täiendus praegusele naistekarjale :)

Goo

2008-02-05T09:31:00.000+03:00

Paar kuud tagasi hakkas Nora-Liis selgeid sõnu ütlema. Ikka osutas mingi asja peale ja siis ilusti ütles, mis see on. Oma 10 sõna teadis. Nüüd ta teab neid sõnu ka, aga vabatahtlikult ütleb ta enamuse päevast kõige kohta: "Goo?"
No mis ma oskan kosta. Ma ise kahtlustan, et nii ta üritab küsida, et mis see on. Aga väga imelik igatahes :D
Ja kalli-musi aeg on meil käes. "M-m-m" tähendab, et Nora-Liis tahab musi teha. Seda juhtub küll harva, aga kui juhtub siis erilise hellusega. Ja kallistama peab ka tihti. Kui laps magama läheb, siis ta iga paari minuti tagant kutsub emmet-issit ja siis peab kindlasti pikalt kallistama. "Kall-kall" tegema. Nii armas :)

Õmblemistuhinas

2008-02-04T10:02:00.000+03:00

Leidsin Kangas & Nööbist ilusa seelikuriide. Kangal jooksevad püstitriibud, seega peaks sellest saama sirge lõikega seeliku.
Minu õmblemiskogemus paraku piirdub vaid põhikoolis õpitu ja voodipesu õmblemisega :D Tahtmine on see-eest suur. Ostsin omale isegi päris oma õmblusmasina...
Nüüd hakkan Burdasid kammima, äkki leian sobiva lõike.

Bernhard

2008-02-04T09:53:00.001+03:00

Pikalt plaanitud ja lõpuks tehtud!

Jätsin lapse mehega koju ja sõitsin sõbrannaga üheks õhtuks-ööks-hommikuks Otepääle puhkama. Õnnestus saada viimane vaba tuba Bernhardi spas.

Mõnus oli. Hotell ei jätnud just kustumatut muljet, ent spa-osa oli siiani külastatuist toredaim. Sooja veega basseinid, suur lastebassein, soe välibassein. Kaldaariumid - soojade lamamistoolide peal võis linnulaulu saatel konte soojendada ja valgusteraapiat nautida, sanitaarruum - kõlab kummaliselt, aga tegelikult meenutas leilisauna, kus pidevalt kerisele tilkus vett, mistõttu oli seal ruumis kõrge õhuniiskus ja temperatuur püsis konstantselt 50 kraadi juures. Terve sein oli klaasist ja vaade soojalt lavalt lumehangedele oli elamus omaette. Auru- ja leilisauna me ei jõudnudki, sest nautisime "koopaid". Üks oli sooja veega 7 m kõrge šungiidibassein, teine lausa tulise veega madalam-hubasem koobas. Soe vesi lõõgastas imehästi. Õhtul nautisime restoranis einet, mida tuli küll tund aega oodata, aga nii head maitseelamust pole mul varem olnud. Lõhefilee ja maasika-toorjuustukook olid vapustavalt head. Peale seda tund üldmassaažis... viimase peal. Minu esimene üldmassaaži kogemus - 12 punkti 10st.

Rampväsinuna voodisse kukkudes vaatasime veel nutukat DVDlt ja hommikul koju tagasi.

Väga lõõgastav kogemus ja lastesõbralik koht. Läheks sinna või vaid päevaks perega tagasi.

Nora-Liis sai kodus issi ja tädiga ilusti hakkama. Eile öösel nõudis emmet, et näha kas ma ikka olen taas olemas. Aga ei mingit suuremat stressi. Mina küll igatsesin õhtul hotellis oma kahe numptsiku järele...

Eesti kolm kliimavööndit

2008-01-28T11:30:00.000+03:00

Pühapäeva lõunal sõitsime pärnumaalt Tartusse.
Pärnu maakonnas paitstid autoaknast ilusad rohelised aasad ja silmipimestav päike. Veidi peale Viljandit tabas meid rahetorm, tee oli libe ja nöähtavus minimaalne. Tartusse jõudes oli lumi maas ja ilm pilves.

Tartu mulle üldjuhul oma "karmi" kliimaga meeldib. Suvel on siin ehtne palavus - minimaalselt tuult ja kõrged kraadid. Täielik troopika. Talvel on aga külm, lumi maas. Kõik tänu sellele, et meri on kaugel.
Tallinnas on sageli liiga tuuline ja liiga niiske. S... suusailm.

Stuudiopildid

2008-01-24T19:12:00.000+03:00

Käisime jõulude ajal esimesi stuudiopilte tegemas. Pildistamas ajal oli meie Päkapikk aasta 2 kuud vana. Sellised me siis oleme :)

Nora-Liis 1a 3k

2008-01-24T09:03:00.000+03:00

Vahepeal on Nora-Liis jälle kuu vanemaks saanud. Oskusi lisandub iga kuuga, seega märgin üles, mida ta juurde on õppinud. Hiljem on tore vaadata!

Julgeb nüüd ise kiikhobuse selga istuda ja teeb seal kiiga-kaaga.
Auto peale ta istub, aga püsib seal vaid paar sekundit, siis on vaja maha ronida. Rallimist mööda tube veel ei ole. See-eest sõidutab auto peal emme kampsunit või mõnda nukku.
Väga meeldivad Nora-Liisile teised lapsed. Õues läheb kohe juurde ja tuttavaid lapsi (Gregor, Robin) kallistab ja musitab. Lähedasi ei võõrasta, vanaema armastab :D
Kolmapäeviti käime Lelula mängutoas mängimas ja ühe korra oleme teisipäeva õhtul Musaklubis loovustoas käinud. Siis oli ta ainus energiline laps, kes üksinda tantsu keerutas, kui tädi laulis ja kõike, mida puutuda ei tohtinud, katsuda tahtis. Äkki järgmistel kordadel hakkab "korrale alluma".
Sõnu meeldib korrata. Ise ütleb lisaks eelnevatele liblika kohta "öblik", õun on "õuna", "aitaa" on "ei taha" vist, "pai" ja "kall" ehk kalli, "auk" on ikka auk, "ninn" ehk nina, "opa" tuleb juba hästi tihti, kõige sagedamini kasutab ikka "aitähh" sõna. Viisakas laps, mis muud :D
Teab, kus on juuksed, kõrvad, nina, suu, naba, jalg, käsi
Tantsida meeldib ja keerutada. Nii, kui muusika mängima hakkab, hakkavad põlved nõksuma ja käed takti lööma.
Vahel, kui emme laulab, siis hakkab vinguma, et lõpeta ära. Kui ma siis solvunult kuss jään, hakkab ise laulma :D Või noh, jorisema pigem :D
Õues meeldib väga käia. Kui küsin, kas läheme õue, toob ise õueriided ja saapad. Üritab end riidesse panna, aga ei kuku see veel hästi välja. Õues jookseb niisama ringi. Vaatame kiisut ja on nõus karuselli peal istuma ja emmel keerutada laskam. Enne tahtis seal vaid püsti seista ja joosta nagu hamster rattas :D
Emme riideid armastab Nopra-Liis ka "selga proovida" ehkj siis omale ümber keerutada ja siis nii ringi lehvida :D Eriline lemmik oli minu pikk öösärk, mis talle 3 korda maani ulatus. Panin selle talle nalja pärast selga, oi, kui uhke Nora-Liis oli.
Isu on hea, paksemaid toite sööb ise emme abiga. Lusikas käib ilusti kausi-suu vahet, aga lusika peale midagi saada on raske. Terve pere on sama menüü peal. Püreesid praktiliselt enam ei kasuta. Joob nokaga tassist mahla, vett. Keefir on kõige lemmikum.
Teab, et pisssitakse poti peal ja vahel käib seal istumas, aga kui mähku ära võtan, siis pole nõus seal olema, vaid siristab püsti põrandale.
Teeb hellushetkedel kalli-musi-pai.
Lutti lutsutab ikka ka, aga sellest ma veel probleemi ei tee.
Hambaid tuli alla paremale 1 juurde, nüüd kokku 7 hammast (4 üleval, 3 all).
Mängib pikalt iseseisvalt. Lemmik on asjade üksteise sisse panemine ja siis välja võtmine, nt lusikate tassi tõstmine ja sealt ära võtmine, raamatute vaatamine. Alati peavad lemmikud kaisuloomad kaasa olema. Hetkel on kõige lemmikumad roosa tuduhiir ja üks hall hiireke. Tudule minnes on tuduhiir alati kaisus.
Saab aru, kui midagi valesti teeb, nt maha pissib või võtab asju, mida ei tohi. siis teeb hästi süüdlasliku näo ja kui emme pahandab, siis hakkab solvunult nutma.

Päevaplaan:

Hommikul kl 9 issiga tõusmine

pudru söömine, õueriided selga

kl 10 lapsehoidja ja Robiniga õue

kl 11-13 toas mängimine

kl 13 soe söök + magustoit/puuvili

kl 13.30 tuleb emme koju

kl 14 emmega tuttu

kl 16 ärkame

kl 16.30 soe söök + magustoit/puuvili, mäng

kl 17.30 tuleb issi koju

kl 18-19.30 käime poes või õues või mängutoas või mängime toas

kl 19.30 puder

kl 20 vann issiga

kl 20.30 tuttu

Tudule jääb oma voodis, ärkab öösel tihti, ikka 5-6 korda, kl 6 tuleb meie kaissu.

Taas paistab valgus

2008-01-23T18:41:00.000+03:00

Aasta alguses lubasin endale, et võtan sel aastal kaalus alla. Ju vist sellest tulenevalt tabas mind eile õhtul no selline must masendus et... Minu puhul on alati nii, et kui kilod kaovad, kaob tuju ka. Tühi kõht ajab vihaseks vist... Kaduvad kilod võiksid ju just meelt rõõmsamaks muuta.
No ja eile siis istusin maja ees pimedas autos, nutsin 15 minutit ja mõtlesin, et kõik on nii mõttetu... Miks ja kellele ja kõik need tavapärased küsimused...
Siis tuli hakata end lohutama. Laps magama, shampus klaasi, cappucinojäätis nina ette ja massaazivanni. Hakkas veidi kergem...
Hommikuks oli mul pandud juuksuri aeg. Ja vaat seal juuksuris 2h istudes, täiesti imekombel (peamassaazh aitas vast kaasa), lõi mõtted selgeks ja panin oma järgmise viie aasta eesmärgid paika. Ja nii hea on nüüd. Tunnen taas jõudu edasi tegutsed, sest sihid on taas silme ees.
Olen kogu aeg arvanud, et olen selline "kodukana" tüüpi, kes hommikust õhtuni lapsi kasvataks, kokkaks ja kooks. Ja ideaaltöö oleks kl 8-17 kontori laua taga. Nagu nüüd praktika tõestas, ei ole ma selline kohe üldse mitte.
Nüüd on mu elu taas paigas. Tiinekast saati on mul olnud alati plaanid järgmiseks 5 aastaks ja nende järgi tegutsedes, olen kõik saanud, mida olen soovinud. Vahepeal üritasin niisama tiksuda ja näed mis sai... must auk...
Vihjeks siis, et mu plaanid hõlmavad eksameid (kui vaja siis kasvõi viis aastat järjest), uut rutiinivaba töökohta ja pere juurdekasvu (viie aasta jooksul, mitte kohe ;) ).

Ahsoo, ja järgmine nädalavahetus olen sõbrantsiga Dorpatis ja sel nädalavahetusel perega teises Eesti otsas sünnipäeval.

Elu on lill!!!