Kolime

Meie peres on nüüd 4 liiget ja et mitte üht diskrimineerida, kolime aadressile neljakesi.wordpress.com.

Lene 7-kuud

Lene-Mai 7-kuu postitus on ära ununenud. Panen 7,5- kuu vanuse seisuga kirja, kus maal tirts praegu oma arenguga on.
Kaks hammast on all suus. Juttu tuleb kui laudu saeveskist: "Adähh, adähh, adada, dadadada..." Hästi vahva! Lisaks mõned mardusekilked. 4-5 päeva olime hädas, sest tips otsustas öösel kl 3 üles ärgata ja enam mitte uinuda, nüüd on öörahu taas tagasi,
Võõrastab ja naeratab. Naeratab siis tuttavatele, aga võõraste nägude peale hakkab nutma.
Tõuseb toe najal püsti. Täna, kui T temaga mängis, tõusis Lene ilma toeta püsti ja seisis ise 15 sekundit. Istub vabalt, roomab kiiresti. Vankris istub meelsamini kui lamab. Püreed saab korra päevas lõunaks, putru enne ööund. Tissi sööb sageli, öösel ka. Öösel kahe paiku tahab kaissu. Ka päeval jääb kaisus magama minutiga, muidu nutab oma voodis kuni pool tundi. Kuna öösel ta sööb tihti, siis kasutan juhust ja magan koos temaga päeval. Armas on, kui pisike tita kaisus nohistab.Vahel piilub ja kui on veendudnud, et emme ka magab, tudub edasi.
8.30 ärkame, saadame suurema õe lasteaeda, mängime
9.30 - 10.30 tuduaeg
10.30-12 mängime, vahest jalutame väljas
12-14 tuduaeg
14-17 mänguaeg, püree söömine, käime Noral lasteaias järgi, kärutame õues ringi
17-18 tuduaeg
18-20 suurema õega tegutsemine, vahel kolistame perega ringi, käime külas, õues, pudru söömine, vann ja tuttu
20- ööuni

Nora-Liisiga klapivad nad hästi. Lene lõkerdab Nora peale naerda ja Norale meeldib Lenele nalja teha.
Käes on emme-kõige-kallim-aeg, kus hädasti on vaja emme süles olla ja kõrgelt uurida, mis teoksil. Samas jalad siputavad ja käed vehivad, tahaks joosta... Ei püsi pudeliski paigal.

Kuldmunad

Nora-Liis: "Emme, millal ma juba suureks kasvan?"
Mina: "Kas sa tahad juba suur olla? Laps on ka väga tore olla. Emme tahaks küll mõnikord olla veel sama väike kui sina"
Nora-Liis: "Emme, ära muretse! Kui sa hästi vähe sööd, siis lähed jälle väikseks tagasi."

Nora-Liis võtab roosa pliiatsi ja hakkab joonistama, ise õhkab: "Nii ilus! Nii romantiline!"

Suvitajad

Palavad ilmad jätkuvad, käisime täna Võrtsjärve ääres suvitamas. Laadisime autole koorma peale nagu ikka - alustekk, saunalinad, erinevad veemänguasjad, lisaks veel päikesevari, telk, padjad, tekid, söök, jook, lapsed :), võtsime atlase ette ja sihtisime Võrtsu põhjarannikule ujumiskoha poole. Ekslesime mööda kruusateid, kirusime vananenud atlast, aga lõpuks leidsime ühe toreda poolmetsiku ranna.

Lene-Mai sai esimest korda supelda ja Nora-Liis on meil vana kala - ega teda veest välja  saa.

Sealne "vannivesi" oli  vast mulle poolde reide, seega sai Nora-Liis päev otsa veemõnusid nautida. Päike oli pilve taga ja puhus mõnus tuuleke, ehtne suvitamisilm.

Termos on ka suvel asendamatu - õhtuni saime nautida külma apelsinimahla. Õhtupoole hakkas vihma tibutama, seega ööseks telklaagrisse jääda ei olnud tahtmist.

Tagasiteel  Tartusse sattusime peale avariile, külastasime järveäärset vaatetorni ja jäime tormi kätte.  Vaatetornist tundus, et Tartu pool põleb midagi suure suitsuga - pool taevast oli pruuni tossu täis.

Tee peal selgus, et see oli hoopis muld, mida tuul turbaväljalt üles keerutas. Õnneks ei mingit põlengut.

Päev oli nii vahva, et ehk tuleb see lähiajal kordamisele!

Lene-Mai 6-kuune

Nädalake tagasi sai Lene-Mai poole aastaseks.

Kaalu on 9,1 kg ja pikkust 72,5 cm.

Mis ta meil siis teeb. Istub iseseisvalt, ukerdab end püsti ajada. Alguses kätest kinni võttes, nüüd juba ka toe najal.

Jutustab, topib asju suhu. Kõristab usinasti mänguasju ja lõkerdab Nora naljade peale naerda. Istumiskärusse teda panna on veel vara. Proovisime, aga vajub  seal kuidagi lössi. Praeguse kuumusega kookonis olla on jälle palav ja ega ta sinna enam hästi mahugi. Nii käime me õues praegu Lene süles. Tekil ukerdada on õues olles veidi jahedam, kui 28-kraadises toas.

Sööb ta lisaks piimale meil püreesid. Mitte küll heal meelel, aga veidihaaval siiski. Naerupall on ta meil ka. Iga teine küsib: "Kas ta teil tõesti kogu aeg ainult naerab?". Naerab jah :) Elu on ju lill!
No ja esimene hammas on ka olemas. Tuli väikese nutuga. Täna õhtul oli magamajäämisel ka nuttu rohkem, tundub, et naaberkiku tahab ka kohe - kohe lõikuda. Kamistad geel on abiks.

Troopika

Avastamas Eestimaad

eetsime nädalakese põhjarannikul suvitades. Või noh, mis nüüd suvitades, Ilmad olid jahedad, vihmased ja tuulised. Aga siiski... Nora-Liis sai  vanaisal omapead külas olla, tädi A ja vanaisa pisikest Lenet naerutada, T kooliasju ajada ja meie uudiseid vahetada. Sain üheks õhtuks isegi linnaloa, et sõbrannaga kinno minna. SATC2 oli minu meelest igati vahva vaatamine, parem ja ettearvamatum kui SATC1.

Tallinnas käisime Miia-Milla-Mandas ehk Nora-Liisi sõnul Miia-Milla-Mandariinas :)
Ma olen vaimustuses! Saime igasugu vahvaid ideid, mida tulevikus oma majas rakendada ja lastel on seal nii lõbus.

Tagasi Tartusse sõites tulime "Avasta Eestimaad" tuuriga läbi Tuhala. Nõiakaev minu kurvastuseks ei uputanud, hobuseauk oli tavaline lohk maa sees, aga vaat üle tee asus Polli loomaaed ja see oli küll vaatamistväärt. Igasugu toredaid loomi-linde sai vaadatud ja paitatud, Nora-Liis sai ratsutada ja jäneseid sööta. Tundub, et igasugu trennidest peaks Nora-Liisi ratsutama panema, see meeldib talle ikka tohutult.
Igatahes tundus Polli Elistverest hulga huvitavam, pilet muidugi oli üsna krõbe, mõned pildid ka :