Sügis

Sügis ongi kätte jõudnud. Ilmad on päeval veel soojad, aga mõnus kargus on õhus. Õunu on sel aastal palju-palju ja sügavkülmik on toormoose täis. Eile tegin ka kukeseeni sügavkülma sisse. Linnakorteri asi - pole head jahedat keldrit, kus hoidiseid hoida.
Igal juhul on kõhu kasvatamisega kaasneva pesapunumisinstinkti tulemusena sel aastal sügavkülmikus maasika- ja vaarikatoormoosi, kukeseeni, külmutatud sõstraid ja maal keldris murakamoosi, kirsikompotti ja tikrikompotti.
Augustis käisime mustikal. Kuna meie mustikakohas olid varasemad korjajad juba 1:0 teinud, siis saime kahel korral mustikaid vaid koogi jagu, aga koogid olid head :)
Teisel korral mustikal käies õnnestus mul puuk´sääre külge hankida. Esimest korda elus! Pabistasin hirmsasti, aga nüüd on kuu aega möödas ja tundub, et olen terve. Ptu-ptu-ptu üle vasaku õla.


Nii kisub pohlale, siin Põhja-Eestis on metsaalused täitsa punased, aga kallis abikaasa keelas mul puugihirmus rasedana rohkem metsa minna. Järgmisel aastal on plaan end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, siis võib jälle metsas konnata.

Pole eal mind metsa marjule tõmmanud, nüüd vist annab vanus tunda :)

Detsember on lumeta

Täna õhtul, kui Nora-Liis ja T juba magasid, hakkasin jõulukinke pakkima. Taustaks Sarah McLachlani jõululaulud, küünlad põlemas ja tass Gurmansi jõuluteed (minu uus lemmik!) käeulatuses.
Idüll missugune! Mõned kingitused on veel osta, aga tasapisi pakkimist alustades tekkis mõnus jõulutunne. Kaardidki said kirjutatud. Ümbrikud ja margid vaid puudu. Jumaldan jõulukaarte, mis posti teel saadetud. E-mailitsi tulnud kaart on kuidagi külm ja impersonaalne. Seepärast üritangi iga aasta vähemalt jõuludeks "päris"kaarte saata.
Lumi on puudu... Kuuldavasti on Lõuna-Eestis paks lumi maas. Tallinnas paistab päike ja lumest pole lõhnagi.
Oi, kuidas mulle meeldis see paarinädalatagune lumetorm, mis Eestis korraliku segaduse tekitas. Hanged olid kõrged, lumi tuiskas ja inimesed piilusid läbi kinnisadanud akende stiihiat. Kolm päeva möllu, siis sulas lumi ära ja nüüd on taas sügis, kuigi jõulud on ukse ees.
Piparkoogid tegime eile valmis. Nora-Liisile need maitsevad. Minul pole piparkoogi"soolikat". Ei armasta ma küpsiseid, ega komme. Pähklisokolaad ja koogid seevastu on mu nõrkus :) Siiani oleme suutnud Nora-Liisi kommidest ja shokolaadist eemale hoida, ent kuna jõulupakkides sisaldub teistele palju magusat, siis on kurb Norat ilma jätta. Mis on jõulud ilma shokolaadita? Vast saab Nora oma esimesed kommid nendel jõuludel.
Kuna jõulude ajal oleme lennus mööda Eestimaad, tahaks homme kuuse tupa tuua. Ka aastavahetusel, kui meid vastu võetakse, tahaks minu vanemate juures olla. Jõulud ja aastavahetus maal on ehtne ja harras. Linnapühadega ei anna võrreldagi. Paar aastat, kui väikse tita tõttu neil pühadel Tartus olime, oli ikka kurb küll. Nüüd on Nora juba nii suur, et lähme taas maale. Kogume seal 4 sugupõlve kokku ja pühitseme.

PealinnaPeiP

Majakesest metsa sees oli tund aega linna sõita lapsele liiga koormav. Isegi mina, kes ihkas rahu ja vaikust, hakkasin puudust tundma suurlinna tuledest ja melust, seega leidsime mõnusa üürika südalinna. 10 min Kadriorgu, 10 min bussijaama, 10 min vanalinna. Maja on staliniaegna kivimaja, suurte laeni akende ja pea 3m kõrgete lagedega. Igati tore ja hubane kodu.
Nora-Liisil oli eelmise nädala neljapäeval 39 kraadi palavik. Lihtsalt tuli ja oli. Jäin lapsega koju. 2 päeva oli palavik ja siis kadus. Tuli hoopis nohu, nii mulle kui lapsele. Taas olin lapsega kodus, nohuga ju lasteaeda minna ei tohi. Ja täna hommikul, kui oli lõpuks kindel plaan laps lasteaeda viia ja ise lõpuks tööle tulla, oli laps kaisus kuum - palavik 38 taas. Ei saa mina aru, mis toimub. Igatahes jäi täna koju T. Mis tähendab, et pidin täitsa omapead teise linna otsa sõitma. Autoga ma mõtlen. Tartu ja Pärnu liiklus on ju nagu kukepea selle kõrval siin. Aga ära tegin ja oi, kui uhke ma enda üle olin :)))) Kui nüüd õhtul ilma plekki mõlkimata koju ka saaks, oleks päev asja ette läinud.
No igatahes istun ma praegu siin tööl. 11. korrusel ja otse akna taga vuhisevad iga poole tunni tagant maanduvad lennukid. Just tuhises 2 hävitajat madalalt mööda. Kui lennukeid parasjagu ei möödu, imetlen vaadet Tallinna lahele, vaatan laevu ja sillerdavaid katuseid. Proovi sa nii tööd teha :)

Töötu

Homsest alates olen töötu :)
Täna on tööl viimane päev - kokkasin eile pitsat ja sokolaadiglasuuriga muffineid töökaaslastele - proovigu nad mind mitte armastada :D
Kahju on lahkuda siinsetest kolleegidest ja toredast õhkkonnast, ent töö hakkab juba igavaks muutuma ja seetõttu on hea uuesti alustada.
Tallinnas asun tööle kahes kohas. Üks nn rutiinsem tiksutamine algab 18. augustist , septembris alustan lisaks veel teisel kohal, mis on minu jaoks tõeliselt väljakutseid esitav ja loodetavasti rahuldust pakkuv. Üks kontor asub Pärnu mnt Penthouse'is, vaade üle terve linna - 11. korrusel. Teine töökoht Pirita teel, värske mereõhu käes.
Korter on meil endiselt müügis, suvel on turul seisak. Tallinnas on meil ajutine peatuspaik olemas, seniks kuni omale enda pesa leiame. Kaks nädalat puhkame. Ehk õnnestub Marmarisse põigata. Ja siis pakkima ja kolima.
Täitsa hea meelega teen kannapöörde. Tartu on hetkel mu jaoks liiga rahulik ja seisev. Igatsen melu ja uusi inimesi...

Panen märgi maha

Pole kaua aega juhtunud kirjutama - peaaegu kuu. Elu on nii kiire-kiire.
Jaanilaupäeva veetsime rahulikult mu vanemate juures. Tegime suurt tuld jõe kaldal ja nautisime ilusat õhtut, mis erinevalt eelnevatest päevadest oli õnneks päikeseline. Nora-Liis läks ilusti kl 21 magama ja suurt jaanituld ei näinudki, ta on ikka veel selle jaoks liiga pisike...
Lapsehoidja jäi meil peale pikki pühi haigeks ja otsustasime proovida, kuidas Nora vanaema juures lepib. Meil oli ju vaja tööl käia ja kuhu sa selle lapse siin linnas paned, vanaemal aga "koolivaheaeg". Õpetajate rõõmud! Nora leppis hästi - maal on ju nii palju huvitavat. Kastis lilli ja ennast :), uuris putukaid, jooksis vanaisa-vanaema sabas... Kolm päeva sai ta maapuhkust nautida, siis läksin talle seltsiks. Ei tundunud, et see esimene pikk eemalolek lapsele hirmus kogemus olnud oleks. Vast ehk hoopis vanaemale :)))
Juuli alguses otsustasime, et laps nii suur´, aitab lutist. Lutti sai ta siiani vaid tududes, muidu oli lutt padja all, kuhu ta ise selle korralikult ärgates pani. Nüüd lõikas T lutil otsa maha ja selgitasime lapsele, et "lutt läks katki". Katkine lutt suus ei seisa ja Nora pani selle kuhugi ära. Ei teagi kuhu :) Paar esimest päeva esines lohutamatuid nutuhoogusid, ju oli igatsus oma pikaaegse lohutaja järele nii suur. Nüüd on neljas päev ja ütleks, et probleemi pole. Mis suust, see meelest.
Hakkasin teda potile ka harjutama usinasti - ainult aluskad jalas ja ruttu potile, kui pissi tuleb. Paraku õnnestus tal juba poole päevaga 6 paari aluskaid täis pissida. Teadustab küll, et "pissi-pissi", aga selleks hetkeks on loik maas ja püksid märjad. Peale kahte päeva otsustasin, et kuna ta vist ei jaga veel matsu, et kinni tuleb potini hoida, siis proovin nädala pärast temaga uuesti. Laps oli nii õnnetu, kui loik maas, agaa ikka tuli 10 min pärast taas püksi. Poti peale surudes ei teinud ta sinna jälle midagi...
Aga et miks mul nii kiire on?
Kolime pealinna. Abikaasa sai ametikõrgenduse ja mina tragi tüdrukuna levitasin oma CV huvipakkuvatesse kohtadesse. Sain 4 vastust, mis huvi pakkusid. Nii keeruline on valida. Nii ma siin kõigun. Ühel päeval kaldun ühes suunas, teisel päeval teises suunas. Lisaks on veel tütretirts, keda süda ei luba pikalt sõime panna. Kas pooleks päevaks erasõime või hoidja koju, kuniks emme tööl. Selle üle tuleb taas mõelda... Kuna laps on nii sotsiaalne ja energiline, kardan, et hoidjaga on tal igav. Samas läheneb hoidja personaalselt. Laps saab jäägitu tähelepanu ja tegelemise. Teiste lastega võib ju ka mänguplatsil kohtuda. Nii väikest sõime panna on minu jaoks veidi rongaemalik tegevus, kui just suurt rahakriisi ei ole. Meil ei ole, on pigem minu kannatamatus tervet päeva kodus istuda. Poole kohaga töö on see tõttu ideaalne. Seega on kellegil soovitada head hoidjat? Tõenäoliselt käime ka mõnes väikses erasõimes uudistamas, kuidas lapsele meeldib, aga alates 3. aastast on minu meelest õige vanus lasteaiaks.
Praegune korter on meil müügis ja kuniks raha pole, peame Tallinnas üürima. Üürikaid on aga taas seinast-seina. Taas teema, mis stressab... Kuni Tartus pesitsen, pole ju võimalik kuskil kohapel vaatamas käia... Varsti peab pakkima ka hakkama...
Tegevust jätkub:)

Veel mõned pildid meenutuseks

2. pulma-aastapäev 29.aprillil 2008.a.:

Minu 25. juubel parimate sõbrannade seltsis 1. mail 2008.a.:

Minu Päikene mai 2008.a.:

Patsik

Vahepeal olime perega tõsiselt haiged. Nora-Liis korjas esmalt väikse palaviku ja kurguvalu, siis oli 3 päeva hääleta ja andis pidulikult haiguse minule edasi. Mina vaakusin nädal aega kuni 38 kraadises kehatemperatuuris, mis on teatavasti eriti nõme palavik - kraad on väike, aga enesetunne jube kehv. Ja lisaks valusale kurgule, õnnestus mul esimest korda elus tervelt nädalaks hääl ära kaotada. Sellele nädalale jäi mitu tähtsat vestlust ja telefonikõne. Oi, kui lõbus oli :) Lõpuks ma enam isegi ei vabandanud telefoni, et hääl ära on, teiselpool toru-olijale jäi mulje nagu ma oleks häälemurdega vanamutike vist :))))

Ma ei räägi tavaliselt palju, aga kui hääl ära oli, tundsin eneseväljendamisest suurt puudust. Abikaasa sai loomulikult teatepulga minult edasi, aga ta põdes kergelt ja kiiresti. Ilma liigsete emotsioonideta :)

Kaks päeva olime taas Noraga kahekesi, kui Issi pealinnas tööl oli. Ma seekord isegi ei kartnud neid päevi. Kogemuse põhjal - kahekesi kodus olles on jonn olematu ja mina jõuan kõik asjad tehtud.. Huvitav, et see kolmas osapool meil siin niipalju intriige tekitab :)))))

Esimesel päeval käisin pool päeva tööl, panin lapse juba kl 21 magama (muidu läks peale kl 22), lugesin läbi terve hunniku ajakirju... Teisel päeval oli vaba päev, käisime mängutoas mängimas, tegime kodus suurpuhastuse (see õnnestub mul küll ainult lapsega kaheksi kodus olles, muidu on niipalju muid tegemisi...), tegime koos süüa, käisime õues suvevihmas jalutamas, Issil rongi vastas... Kvaliteetaeg lapsega kahekesi!

Eile oli ajalooline päev - Nora-Liis lasi mul endale kaks pisikest patsi pähe teha ja ei kiskunudki neid ära! Ime! Ta nägi nii nunnu välja nendega. Muidu on preili juuksed veel õhukesed, aga patsidega on täitsa okei. Maha ju ka ei raatsi lõigata, ikkagi tüdruk... Kuigi, äkki kasvaks siis tihedamad asemele !?! Ah, las kasvavad :)

Pildid Patsikust panen õhtul üles, sest fotokas on kodus ja mina olen tööl .

Ja lapsehoidja leidsime uue. Õnneks! Vana hoidja tore poeg Robin oli pidevalt haige ja meil seetõttu pidev stress, kas hoidja sel nädalal ikka tuleb või on haige lapsega kodus. Otsisime nüüd uue tädi. Tädi nimi on Asja ja ta on minuvanune tore neiu, ma arvan, et ukrainlane. Saab Noraga väga hästi läbi ja toimetavad koos, kuni emme-issi tööl. Hea hoidja on pere jaoks tohutult oluline. Sellest saab loomulikult aru siis, kui teda ei ole :) Igatahes loodan, et Nora kohaneb uue tädiga kiiresti ja argirutiin tekib taas...

Kevad tuli!

Saabunud on mõnusad ilmad. Juba pea nädal aega üle 10 kraadi sooja ja päikesepaistet. Kevadelõhn hõljub õhus ja iga rakuga kisub välja jalutama.
Meie maja taga on suur mänguväljak. Nora-Liisiga on traditsiooniks saanud hommikul vähemalt tunnikese ja õhtul kaks tunnikest seal möllamas käia. 99% elanikest on väikeste lastega pered ja lapsi on väljas palju. Paarkümmend ikka. Endal on ka huvitav teiste emadega tutvuda ja juttu ajada, kui lapsed omapead mängivad.
Tänu lapsele veedame igati kasulikult aega värskes õhus. Muidu passiks toas ja magaks, sest kevadväsimus on endiselt kallal. Rõdule viisime juba toolid ja laua, pühapäeval pidasime selle aasta esimese värske-õhu-koogisöömingu :)
Eile õhtul ja täna sajab vihma. Vast lööb nüüd loodus õide - hakkab muru kasvama ja pungad puhkema!
Kevad on tore!

Koduperenaine tegudel

Sel nädalal on meil mõlemal T-ga K, N, R vabad. Minipuhkus :) Homme võtame suuna Tallinnasse - äia sünnipäevale. Nii tahaks paari pealinna sõbra pisikesed uued ilmakodanikud ka üle vaadata, ent T suutis mind nakatada hullu pead kumisema panevasse tatitõppe ja seega jäävad külaskäigud vist jälle vahele :( Ei taha titasid pisikutega nakatama minna.

Aga see-eest olin ma no nii tubli. Eile öösel kokkasin valmis oma 3 kg (kui mitte rohkem..uups!) ühepajatoitu, mis üllatavalt maitsev välja tuli. Pean vist ülejäägi vennale viima, sest homme me ise seda kõike ära hävitada ei jõua.

Täna käisime perega vanalinnas jalutamas. Koju tulles küpsetasin lehttaigna-moosipirukaid, mis hoolimata ebamäärasest väljanägemisest väga head tulid ja siis...

Triikisin ühe hooga ära kolm pesumasinatäit pesu, sh. 5 T. triiksärki, 3 megasuurt voodilina ja tekikotti ja muud kribu-krabu pesu. Poolteist tundi võttis aega, aga TEHTUD! Oi, ma olen õnnelik!

Triikimine on nii nüri. Kui triikida üks masinatäis, saab hakkama. Aga nüüd paaril nädalal olin õhtuks nii sooda, et mõtlesin, et kuna enamus perenaisi kuulu järgi on triikimisest loobunud, siis loobun mina ka. Kui midagi vaja, nühin triikrauaga üle... ja nii see triikimata pesu kuhi kasvas. Kahjuks on mus peidus, küll kuskil sügaval, pedant. Nii et kui köögirätid ja Nora pluusid kapis otsa lõppesid ja magamistuba triikimata pesu kuhilate all nägi välja nagu segasummasuvila, võtsin asja käsile ja hoolimata praegu kergelt valutavast seljast, sain hakkama :)

Ei saa minust triikraua-vastast perenaist, kel nõud kraanikausis kuhjuvad. Vihkan end vahel selle pedandialge pärast, aga ei suuda ka nii lohvalt lasta.

Õnneks tuleb täna NipTuck, mida ma professionaalsest kretinismist jälgin, videolaenutusest on laenutatud komöödia ja köögis veel moosipirukaid, õhtu tõotab tulla ilus :)
Kena kolmapäeva!

Ööd on meil siin segased

Mul on vist unehäired.
Hommikul pean ärkama kell 7 ja nii meeletu uni on. Kui töölt tulen lõunal, magan lapsega koos tund-kaks. Üles tõustes olen täpselt sama väsinud kui magama jäädes, siis uiman õhtuni, et saaks lapse magama panna ja kui kl 10 võiks ise magama minna, siis und ei ole. Uni tuleb kl 1 öösel. Ja hommikul olen jälle nagu zombie ja teibin silmalauge, et lahti püsiks...

Nõiaring, välja ei saa...

Tahaks hakata kaks korda nädalas end aktiivselt liigutama - ujuma, jõusaalis käima, äkki siis väsin rohkem.

Uus soeng

Nüüd on mul peas kolme värvi juukseid ja juuksed on lühemad kui eales varem. Olen väga rahul, oli vaja vaheldust :) Juuksed on eest veidi pikemad ja tagant lühemad.
Igati kohane soeng kontoritibile.

Enne kandsin oma üleõlgade juukseid patsis, sest muidu olid nad igal pool.

Varem:

Nüüd võin oma juustega ringi lehvitada :)

Nüüd:

Õmblemistuhinas

Leidsin Kangas & Nööbist ilusa seelikuriide. Kangal jooksevad püstitriibud, seega peaks sellest saama sirge lõikega seeliku.
Minu õmblemiskogemus paraku piirdub vaid põhikoolis õpitu ja voodipesu õmblemisega :D Tahtmine on see-eest suur. Ostsin omale isegi päris oma õmblusmasina...
Nüüd hakkan Burdasid kammima, äkki leian sobiva lõike.

Eesti kolm kliimavööndit

Pühapäeva lõunal sõitsime pärnumaalt Tartusse.
Pärnu maakonnas paitstid autoaknast ilusad rohelised aasad ja silmipimestav päike. Veidi peale Viljandit tabas meid rahetorm, tee oli libe ja nöähtavus minimaalne. Tartusse jõudes oli lumi maas ja ilm pilves.

Tartu mulle üldjuhul oma "karmi" kliimaga meeldib. Suvel on siin ehtne palavus - minimaalselt tuult ja kõrged kraadid. Täielik troopika. Talvel on aga külm, lumi maas. Kõik tänu sellele, et meri on kaugel.
Tallinnas on sageli liiga tuuline ja liiga niiske. S... suusailm.

Stuudiopildid

Käisime jõulude ajal esimesi stuudiopilte tegemas. Pildistamas ajal oli meie Päkapikk aasta 2 kuud vana. Sellised me siis oleme :)

Taas paistab valgus

Aasta alguses lubasin endale, et võtan sel aastal kaalus alla. Ju vist sellest tulenevalt tabas mind eile õhtul no selline must masendus et... Minu puhul on alati nii, et kui kilod kaovad, kaob tuju ka. Tühi kõht ajab vihaseks vist... Kaduvad kilod võiksid ju just meelt rõõmsamaks muuta.
No ja eile siis istusin maja ees pimedas autos, nutsin 15 minutit ja mõtlesin, et kõik on nii mõttetu... Miks ja kellele ja kõik need tavapärased küsimused...
Siis tuli hakata end lohutama. Laps magama, shampus klaasi, cappucinojäätis nina ette ja massaazivanni. Hakkas veidi kergem...
Hommikuks oli mul pandud juuksuri aeg. Ja vaat seal juuksuris 2h istudes, täiesti imekombel (peamassaazh aitas vast kaasa), lõi mõtted selgeks ja panin oma järgmise viie aasta eesmärgid paika. Ja nii hea on nüüd. Tunnen taas jõudu edasi tegutsed, sest sihid on taas silme ees.
Olen kogu aeg arvanud, et olen selline "kodukana" tüüpi, kes hommikust õhtuni lapsi kasvataks, kokkaks ja kooks. Ja ideaaltöö oleks kl 8-17 kontori laua taga. Nagu nüüd praktika tõestas, ei ole ma selline kohe üldse mitte.
Nüüd on mu elu taas paigas. Tiinekast saati on mul olnud alati plaanid järgmiseks 5 aastaks ja nende järgi tegutsedes, olen kõik saanud, mida olen soovinud. Vahepeal üritasin niisama tiksuda ja näed mis sai... must auk...
Vihjeks siis, et mu plaanid hõlmavad eksameid (kui vaja siis kasvõi viis aastat järjest), uut rutiinivaba töökohta ja pere juurdekasvu (viie aasta jooksul, mitte kohe ;) ).

Ahsoo, ja järgmine nädalavahetus olen sõbrantsiga Dorpatis ja sel nädalavahetusel perega teises Eesti otsas sünnipäeval.

Elu on lill!!!

Palun mulle natukene Spad

Pean juba pikalt plaani sõbrannaga üheks ööpäevaks kuskile Spasse kahekesi mõnulema minna. Naudiks veeprotseduure, massaazi, teeks ühe pika tervisliku jalutuskäigu mööda terviseradasid ja õhtul korraldaks padjaklubi :D

Hommikul magaks end välja ja peale kiiret ujumisringi jõuab lõunaks koju puhanud uus inimene.

Plaanis oli Pühajärve Spa, ent see on aprilli kespaigani välja müüdud (!!!). No pole sõnu!

Ja ega siin lähedal polegi muud miskit.

Tartu Dorpat tundub uus ja huvitav, aga kuidas sa lähed oma kodulinna ja maksad hotellitoa eest, kui oma voodi 2 km kaugusel.

Värska sanatoorium on veel "peaaegu" lähedal, aga selle kohta käivad vastakad arvamused.

Teised tervisekeskused on Tartust kaugel ja pikalt sõita ei tahaks.

Praegu olen nagu väike laps ja jonnin, et kui Otepääle ei saa, siis vaat ei tahagi kuskile mujale minna. Aga see teeks head. Ja kuluks ära.

Nii et vaatame-näeme!

Mehed on saatanast

Niih, nüüd oleme taas Nora-Liisiga esmaspäeva varahommikust kolmapäeva õhtuni omapead. T on pealinnas end harimas ja meie hoiame kodu.
Juba eelmisel korral omaette olles tõdesin, et elu üksinda on ikka päris erinev minu tavapärasest argielust.
1. üksi (ehk kui laps juba magama pandud) poen ma juba pool kümme-kümme voodisse, kaasas head ajakirjad ja läptop. Voodis on sossu ja üksi suures elutoas telekat vahtida on kuidagi ebamugav. T-ga koos vaatame vähemalt keskööni telekat, näksime midagi, joome vahest veini, käime hilisõhtuti jalutamas...
2. raha kulub enda peale ikka nii palju vähem. Olen võimeline kasvõi nädala toituma võileibadest ja siis järgmise makaronidest hakklihaga. Minimaalsetes kogustes. See on see 6 a tudengielu. T nii ei saa. Kuna mina tahan olla hea abikaasa :), siis hoolimata sellest, et T protesteerib, küpsetan igaks päevaks miskit korralikku sooja toitu. Võtab see palju aega ja raha. Kohusetundlikult lõin viimase kuu toidutshekid kokku. Summat siin ei avalda, aga pidin krambid saama, see number oli 2 x suurem, kui ma arvasin. Nüüdsest säästurezhiimile.
Aga jah, meie peres on minu ja mu abikaasa erinevus see, et kui ma kl 21 avastan, et külmkapis on vaid pakk piima, siis ohkan kergendatult ja lähen magama. T läheb poodi ja tuleb tagasi kahe kuhjaga kilekotiga
3. mehega elades ei õnnestu kaalu langetada. Kui meil oli distantssuhe - olime koos vaid nädalavahetustel, suutsin kiiresti ajada end ideaalkaalu. KJ oli muidugi abiks. Püksid istusid ilusti jalas, kõht oli lame ja enesetunne super. Igalaupäevane sööming ei suutnud mu hästiloetud punkte sassi ajada. Nüüd üritan juba vast aasta 5 kg maha saada ja ei õnnestu. Võin ju üritada oma punktikesi lugeda, aga kui õhtuks olen igati korralikult käitunud, siis T kindlasti tuleb shokolaadiga või teeb ettepaneku sinihallitusjuustu ja veini juua või toob kallile naisele poest lemmikmeekooki või ... Need on kõik nii head asjad ja kui lausa pakutakse, siis ma ei suuda ju keelduda. Kõiksugu head nõuanded selle kohta, kuidas mehega koos elades kaalu langetada, on teretulnud!
Et nagu järeldus...? Mehega kooselu on igati ebatervislik.
Ent mu filosoofiast hoolimata, olen ma õnnelik, et mul on nii hea abikaasa. Need 5 kg ei kaalu üles kõike seda, mis meie suhtes toredat on :D

Möllune nädalavahetus

Sel nädalavahetusel võtsin pidutsemist hingega - vanust ju veel vähe ja iga õhtu teleka ees kududes tekivad juba imelikud mõtted.
Reede õhtul käisin juuksuris - läksin sooviga enda blondid juuksed tumetumepruuniks värvida. Juuksur laitis soovi maha, et lõpetan rohelise peaga. Siis ütlesin, et okei, tehke siis veel blondimaks, et mul praegused juba 5 a olnud ja suht kõrini sellest värvist. Ei, heledaks ka ei saavat, Tartu vesi olevat nii rauda täis, et lõpetan ikka samasuguse värviga.
Mitut eri tooni triipe mu juustesse ka teha polnud võimalik.
Aeg jooksis ja et üldse mingit muutust saada, käskisin värvida nii tumedaks kui siis on võimalik. Väljusin salongist ebamäärase punakaspruuni peaga. No polnud kohe mitte see, mida tahtsin. kuidas käib pool linna ringi lumivalge peaga või värvitud tumedate (mitte roheliste) juustega, ja minuga pole võimalik mingit muutust ette võtta????
Kannatan kuu aega ja siis lähen mujale juuksurisse!
Igatahes tekkis juuksuris tahtmine sõbrannaga peole minna. Plaksutaks ripsmeid, rüüpaks ilusat kokteili , klatshiks silmarõõme :)
Sõbrants oli rõõmuga nõus end tuulutama. Kiirtrett enne Montonisse, kust kaks peopluusi välja valitud. Jõulukingitus endale, khmm...khmm...
Esmalt Sin Suudlevates Tudengites. Polnud viga. Siis tiir Tallinnasse. Ennevanasti oli see ikka trendikas koht. Nüüd oli tümps nii kõbva, et kõrvad ei seisnud pea küljes ja keskmine vanus 18. Väka-väka. Sealt "vanurite kohta" Maasikasse. No Maasikas oli ikka ülekõige. Palju rahvast, piisavalt enesehinnangu upitamist ja toredaid inimesi. Keskmine vanus oli vast 27. Just selline, et end taas noorena tunda. :) Väga mõnus oli.
Laupäeval käisid mu vanemad külas, sai piiramatult vahukoorekringlit söödud ja niisama lobisetud.
Laupäeva õhtul tuli armas vennaraas last hoidma ja käisime Tga romantikatuuril.Esmaslt Suudlevates Tudengites veiniga Principe nautlemine, siis parajal annusel vanalinna jõulukaunistusi ja õhtu lõpetamiseks Pierre. Vaieldamatult lemmikkoht Tartus. Mõnus atmosfäär, chill muusika, sel hetkel vaba aknaalune laud. Hea vein ja maitsev Fetasalat. Rahu ja romantika ise :D

Pime november

Hommikul tööle tulles oli täna NII pime. Ei kujuta ette, kuidas pisikeste algklassijuntsude emade süda võib valutada, kui laps omapead nii pimedas peab kooli minema. Lumega olid hommikud mõnusad, lumi peegeldab valgust, aga nüüd ei ole lumest enam jälgegi. Must ja tuuline sügis võtab võimust.

Spontaansus - mu teine nimi...

... ehk põhjuse leiab alati.

Hommikul tuli mõte korraldada enne tööellu sukeldumist üks lõõgastav puhkus palmide alla. Lähen ju kahe nädala pärast tööle. Töölt teatavasti, eriti poole kohaga käies, oma suva järgi puhkust väga anda ei taheta. Nii et viimane aeg oma tatine nina sooja rannaliiva pista.

Valisime välja Kreeta, kus temperatuur praegu 25 kraadi ümber ja vesi täitsa ujumiskõlblikult soe. Ainus probleem, et mul ja Nora-Liisil on praegu hull nohu. Nohu pidavat nädalakese olema ravides ja ravita 7 päeva, seega on lootust, et nädala lõpuks on olukord kontrolli all. Lubasin T-le, et kui kummalgi meist lennu väljumise päeval nohu alles on, me lennukile ei istu. Türgist tulin nohuga tagasi ja nutsin kõrvavalust maandumise ajal. Ei taha seda uuesti läbi elada... Lennuk väljub laupäeval. Piletid peaks juba varsti ära ostma, et ilma ei jääks. Lootus on lollide lohutus...

Vaatab, mis saab!

P.S. Värnik oli Tantsud tähtedega saates positiivne üllatus. Ei arva tast muidu miskit. Kui ta vaid ei naerataks... ei lähe see naeratus kohe üldse...