Patsik

Vahepeal olime perega tõsiselt haiged. Nora-Liis korjas esmalt väikse palaviku ja kurguvalu, siis oli 3 päeva hääleta ja andis pidulikult haiguse minule edasi. Mina vaakusin nädal aega kuni 38 kraadises kehatemperatuuris, mis on teatavasti eriti nõme palavik - kraad on väike, aga enesetunne jube kehv. Ja lisaks valusale kurgule, õnnestus mul esimest korda elus tervelt nädalaks hääl ära kaotada. Sellele nädalale jäi mitu tähtsat vestlust ja telefonikõne. Oi, kui lõbus oli :) Lõpuks ma enam isegi ei vabandanud telefoni, et hääl ära on, teiselpool toru-olijale jäi mulje nagu ma oleks häälemurdega vanamutike vist :))))

Ma ei räägi tavaliselt palju, aga kui hääl ära oli, tundsin eneseväljendamisest suurt puudust. Abikaasa sai loomulikult teatepulga minult edasi, aga ta põdes kergelt ja kiiresti. Ilma liigsete emotsioonideta :)

Kaks päeva olime taas Noraga kahekesi, kui Issi pealinnas tööl oli. Ma seekord isegi ei kartnud neid päevi. Kogemuse põhjal - kahekesi kodus olles on jonn olematu ja mina jõuan kõik asjad tehtud.. Huvitav, et see kolmas osapool meil siin niipalju intriige tekitab :)))))

Esimesel päeval käisin pool päeva tööl, panin lapse juba kl 21 magama (muidu läks peale kl 22), lugesin läbi terve hunniku ajakirju... Teisel päeval oli vaba päev, käisime mängutoas mängimas, tegime kodus suurpuhastuse (see õnnestub mul küll ainult lapsega kaheksi kodus olles, muidu on niipalju muid tegemisi...), tegime koos süüa, käisime õues suvevihmas jalutamas, Issil rongi vastas... Kvaliteetaeg lapsega kahekesi!

Eile oli ajalooline päev - Nora-Liis lasi mul endale kaks pisikest patsi pähe teha ja ei kiskunudki neid ära! Ime! Ta nägi nii nunnu välja nendega. Muidu on preili juuksed veel õhukesed, aga patsidega on täitsa okei. Maha ju ka ei raatsi lõigata, ikkagi tüdruk... Kuigi, äkki kasvaks siis tihedamad asemele !?! Ah, las kasvavad :)

Pildid Patsikust panen õhtul üles, sest fotokas on kodus ja mina olen tööl .

Ja lapsehoidja leidsime uue. Õnneks! Vana hoidja tore poeg Robin oli pidevalt haige ja meil seetõttu pidev stress, kas hoidja sel nädalal ikka tuleb või on haige lapsega kodus. Otsisime nüüd uue tädi. Tädi nimi on Asja ja ta on minuvanune tore neiu, ma arvan, et ukrainlane. Saab Noraga väga hästi läbi ja toimetavad koos, kuni emme-issi tööl. Hea hoidja on pere jaoks tohutult oluline. Sellest saab loomulikult aru siis, kui teda ei ole :) Igatahes loodan, et Nora kohaneb uue tädiga kiiresti ja argirutiin tekib taas...