Avastamas Eestimaad

eetsime nädalakese põhjarannikul suvitades. Või noh, mis nüüd suvitades, Ilmad olid jahedad, vihmased ja tuulised. Aga siiski... Nora-Liis sai  vanaisal omapead külas olla, tädi A ja vanaisa pisikest Lenet naerutada, T kooliasju ajada ja meie uudiseid vahetada. Sain üheks õhtuks isegi linnaloa, et sõbrannaga kinno minna. SATC2 oli minu meelest igati vahva vaatamine, parem ja ettearvamatum kui SATC1.

Tallinnas käisime Miia-Milla-Mandas ehk Nora-Liisi sõnul Miia-Milla-Mandariinas :)
Ma olen vaimustuses! Saime igasugu vahvaid ideid, mida tulevikus oma majas rakendada ja lastel on seal nii lõbus.

Tagasi Tartusse sõites tulime "Avasta Eestimaad" tuuriga läbi Tuhala. Nõiakaev minu kurvastuseks ei uputanud, hobuseauk oli tavaline lohk maa sees, aga vaat üle tee asus Polli loomaaed ja see oli küll vaatamistväärt. Igasugu toredaid loomi-linde sai vaadatud ja paitatud, Nora-Liis sai ratsutada ja jäneseid sööta. Tundub, et igasugu trennidest peaks Nora-Liisi ratsutama panema, see meeldib talle ikka tohutult.
Igatahes tundus Polli Elistverest hulga huvitavam, pilet muidugi oli üsna krõbe, mõned pildid ka :

Lõõgastus

Septembris oli mu kallil kaasal sünnipäev. Meie tüdrukutepundi poolt (Kõhutipskin, Nora ja mina) oli kingituseks Spa pakett Viimsi SPAs koos minuga :). Veidi kahekesiolemise aega, enne kui jaanuaris suureks tralliks läheb.
Esmalt saime mõlemad poputamist – T massaazi ja mina pediküüri. Kui rammestus üle läks, nautisime 3-käigulist õhtusööki restoranis. Valisime Caesari salati krevettidega, kanatasku sinihallitusjuustuga ja juustukoogi. Toit oli väga maitsev. Ainus miinus, et kõrvale pakuti vett. Vein-kohv olid eraldi hinna eest. Seda pole ma veel varem kohanud! Masu ründab Spasid!
Peale seda oli veresuhkur laes ja mõnulesime oma toas vaikuses ja rahus. Uni oli hea. Nora-Liis ärkab siiani kodus öösiti korra ja seetõttu oli hommikuni jutti magada täielik luksus! Hommikul peale hommikusööki mõnulesime basseinis-mullivannis, jalutasime mändide all ja nautisime aega kahekesi. Viimsi on armas rahulik. Tallinnas elades tunnen, et ilma mereläheduseta ma enam olla ei oska. Vajan teadmist, et kui tunnen igatsust, sõidan kohe mere äärde. Juhtumisi on põhjarannikul mitmeid kohti, kus omapead lainete loksusmist kuulata ja liiva sõrmitsedes oma mõtteid korrastada.



Emana varjutas mu heaolu vaid mure lapse pärast, kes vanaisa juurde jäi ja seal korralikku tralli tegi. Ei ole ma seda tüüpi ema, kes last hoida jätab, kui laps jääda ei taha. Pigem veaks Nora endaga kaasa, oleks süda rahul. Mõistusega võttes jälle, pole tal vanaisa juures häda miskit. Kurb on vaid mõelda, kuidas tütar igatseb...
Enda lohutamiseks mõtlen sellistel puhkudel, et laps on rõõmsam, kui ema on välja puhanud ja akud täis laadinud. Kord paari kuu jooksul ju võib...
Vanaisa teooria on, et peaksime lapse jätma igal nädalal veidikeseks neile hoida, siis harjub, aga kuna Nora-Liis lasteaiagagi meil jandib ja sinna minna ei taha, arvan, et see oleks veel lisatrauma. Hella hingega nagu ma olen ... Meeldib mulle, kui mu pudin toimetab mu juures. Mis ma tast harjutan, las ta olla!

Majas metsa sees mere ääres

Oleme end nüüd siin Tallinna külje all sisse seadnud. Oma majas on suvel mõnus. Jalutad hommikukohviga õue, vaatad, mis ilm on, tervitad kohalikku kassi, kes hommikusel jalutuskäigul ja lased lapsel paljajalu murule paterdada.
Hing puhkab!
Koon, rohin, korjan marju, mängin lapsega ja naudin puhkust. Nädalake veel, siis alustan uues kohas tööd.
Nora-Liis on kolm poolikut päeva lasteaias käinud. Erahoid on tore, vähe lapsi, kaks väga toredat kasvatajat ja mõnus maja Kadriorus suure hooviga. Kasvatajad ei poolda seal huvitaval kombel lapse emaga aeda harjutamist. Esimesel korral jätsime Nora pooleks päevaks omapead. Nuttis küll, ent kasvataja hakkas tegelema ja järgi minnes polnud häda midagi. Kaks viimast korda on ta juba nututa jäänud. Kasvatajad kiidavad, et hästi hakkaja ja jutukas tüdruk. Iga mängu peale ikka "veel-veel". Tore kuulda :) Homme läheb Nora lasteaeda pikaks päevaks. Talle tundub seal meeldivat. Kodus ma ju ei jõua temaga päev otsa mängida. Tädid mõtlevad igasugu põnevaid tegevusi välja. Kuna mu töö on suht vaba graafikuga, siis esimese kuu käib ta mängimas 3 korda nädalas, üle päeva. Siis ei muutu vast nii stressavaks.

Nalja kah:
Nora-Liis on end õues ülepeakaela mustaks määrinud. Mingisugune sodi on otsa ette kleepunud.
Emme: "Tule näita, mis sul seal otsa ees on!?!"
Nora-Liis: "Nina" :)

Hommikul jäid Nora kaisuloomad voodisse teki alla. Emme meelitab Norat õhtul magama.
Emme: "Nora, tule lähme vaatame, kes sind voodis teki all ootavad!"
Nora-Liis: "Issi ootab!"