Piparkoogile!

Tegin teist korda elus piparkoogitaigna ise. Ise on ikka päris. Kuna me väga krõmpsuvaid ja kõvasid piparkooke ei fänna, leidsin nami-namist piparkoogitaigna retsepti muganduse, mille põhjal just õiged pehmed ja maitsvad piparkoogid küpsetasime:

2 dl siirupit
1 dl suhkrut
pakk piparkoogimaitseainet
200g võid
2 muna
600g jahu
2 tl soodat
1 dl hapukoort

Kuumuta potis siirup suhkru ja maitseainetega keemiseni. Lisa või, sega, jahuta.Lisa ükshaaval kloppides munad. Sega sooda ja jahu ning lisa siirupi-või-munasegule. Sõtku tainas läbi ja aseta vähemalt 1 ööks külma. Küpsetada 200 kraadi juures 6-8 minutit.
See tainas tuleb muidugi imeõhukeseks rullida, sest ahjus kerkivad neist vahvad pontsad piparkoogid.

Isadepäev

Eile õhtul tähistasime kodus isadepäeva. Sõime kooki, kinkisime lilled ja Nora-Liis andis üle vahva lasteaias meisterdatud auto-kaardi. Meie pere issi on õigel päeval hommikust õhtuni koolis, mistõttu tähistasime isadepäeva päev varem.

Ent tänane õige isadepäeva hommik algas meil vanaisadele kaartide meisterdamisega. Mina lõikasin, Nora kleepis. Tallinna vanaisale lähme õhtul õnne soovima, Pärnumaa vanaisale viivad kaardi kätte postituvid. P.S. Palun mitte vihjet anda!



Sellised need kaardid said:

Kevad

Nüüd saabus siis lõpuks kevad. Suure hooga ja tundub, et püsivalt. Rohi hakkab juba rohetama ja linnuparved saabuvad lõunamaalt tagasi. Päike on soe ja tahaks talvevammused kõige pimedamasse kapinurka peita.
Millega meie kevadel tegeleme?

Käime kala püüdmas:



Värvime munadepühal mune:





Sain ka valmis kampsuni, mis, kui nüüd täiesti aus olla, on esimene, millega 100% rahul olen. Mustri sain ühest Novitast, aga kogu tegumood ja lõige on mul enda kombineeritud. Lõngaks Novita Cloud, mida kulus umbes 8 tokki. See lõng on nii-nii pehme ja mõnus - 65% puuvilla ja 35% bambust. Vardad nr 3. Selline sinine värv on hetkel mu üks lemmikutest. Samuti on väga meeldima hakanud samblaroheline, millest varem midagi ei arvanud. Vanus vist selline :)
Mul ei olnud hetkel ühtegi kampunit ja ka poest pole meeldivat leidnud, nii et läheb kohe aktiivsesse kasutusse.

Uued tuuled...

Jõulud ja aastavahetus möödusid meil mõnusasti, ikka Pärnumaal. Nora-Liis piilus esialgu jõuluvana emme jalgade vahelt, aga kui Vana küsis, kas siin peres häid lapsi ka on. Tuli kiire jah kohe vastuseks. Kingitusi sai Nora-Liis igasuguseid, aga kõige lemmikum oli jänkudega pehme roheline kapuutsiga dressipluus, mida magamise ajakski seljast ära ei võetud.



Aastavahetusel magas meie tütreke rahumeeli kogu ilutulestiku maha, kuigi raketid lasksime pea akna alt. Täitsa uskumatu kohe!

Maal oli õnneks õhuke lumekirme, sai kelgutada. Põhja-Eestis pole lund siiani ollagi. Täitsa puhas maa. Täna öösel oli Tallinnas -7, Jõgeval -20. Aga lumeta on need külmakraadid kuidagi eriti kummalised.

Jaanuaris asun ma tööle uuel kohal suurema koormusega. Seetõttu hakkasime Nora-Liisi aasta algusest lasteaeda harjutama. Esimesel päeval olime Noraga pool päeva, teisel päeval tulin 1,5 tunniks ära ja läksin enne lõunauinakut järele. Kolmandal päeval tulin ära peale hommikusööki ja neljandal jäi ta ise kohe hommikust alates lõunani. Seal käib vaid 6 last ja kasvatajad on väga vahvad, mistõttu norale väga meeldib. Lootsin hakata teda uuest nädalast õhtuni harjutama hakata, ent lapsel on nüüd tõsine silmapõletik, mis juba nädal aega ei näita taandumise märke. No ja järgmisel nädalal lähen juba tööle ja siis peab Nora jäämagi pikaks päevaks. Oh, need haigused on nõmedad! Kaks nädalat harjutamiseks ei tähendanud, et me sellest ajast nädala kodus haigena istume...

Detsember on lumeta

Täna õhtul, kui Nora-Liis ja T juba magasid, hakkasin jõulukinke pakkima. Taustaks Sarah McLachlani jõululaulud, küünlad põlemas ja tass Gurmansi jõuluteed (minu uus lemmik!) käeulatuses.
Idüll missugune! Mõned kingitused on veel osta, aga tasapisi pakkimist alustades tekkis mõnus jõulutunne. Kaardidki said kirjutatud. Ümbrikud ja margid vaid puudu. Jumaldan jõulukaarte, mis posti teel saadetud. E-mailitsi tulnud kaart on kuidagi külm ja impersonaalne. Seepärast üritangi iga aasta vähemalt jõuludeks "päris"kaarte saata.
Lumi on puudu... Kuuldavasti on Lõuna-Eestis paks lumi maas. Tallinnas paistab päike ja lumest pole lõhnagi.
Oi, kuidas mulle meeldis see paarinädalatagune lumetorm, mis Eestis korraliku segaduse tekitas. Hanged olid kõrged, lumi tuiskas ja inimesed piilusid läbi kinnisadanud akende stiihiat. Kolm päeva möllu, siis sulas lumi ära ja nüüd on taas sügis, kuigi jõulud on ukse ees.
Piparkoogid tegime eile valmis. Nora-Liisile need maitsevad. Minul pole piparkoogi"soolikat". Ei armasta ma küpsiseid, ega komme. Pähklisokolaad ja koogid seevastu on mu nõrkus :) Siiani oleme suutnud Nora-Liisi kommidest ja shokolaadist eemale hoida, ent kuna jõulupakkides sisaldub teistele palju magusat, siis on kurb Norat ilma jätta. Mis on jõulud ilma shokolaadita? Vast saab Nora oma esimesed kommid nendel jõuludel.
Kuna jõulude ajal oleme lennus mööda Eestimaad, tahaks homme kuuse tupa tuua. Ka aastavahetusel, kui meid vastu võetakse, tahaks minu vanemate juures olla. Jõulud ja aastavahetus maal on ehtne ja harras. Linnapühadega ei anna võrreldagi. Paar aastat, kui väikse tita tõttu neil pühadel Tartus olime, oli ikka kurb küll. Nüüd on Nora juba nii suur, et lähme taas maale. Kogume seal 4 sugupõlve kokku ja pühitseme.

Panen märgi maha

Pole kaua aega juhtunud kirjutama - peaaegu kuu. Elu on nii kiire-kiire.
Jaanilaupäeva veetsime rahulikult mu vanemate juures. Tegime suurt tuld jõe kaldal ja nautisime ilusat õhtut, mis erinevalt eelnevatest päevadest oli õnneks päikeseline. Nora-Liis läks ilusti kl 21 magama ja suurt jaanituld ei näinudki, ta on ikka veel selle jaoks liiga pisike...
Lapsehoidja jäi meil peale pikki pühi haigeks ja otsustasime proovida, kuidas Nora vanaema juures lepib. Meil oli ju vaja tööl käia ja kuhu sa selle lapse siin linnas paned, vanaemal aga "koolivaheaeg". Õpetajate rõõmud! Nora leppis hästi - maal on ju nii palju huvitavat. Kastis lilli ja ennast :), uuris putukaid, jooksis vanaisa-vanaema sabas... Kolm päeva sai ta maapuhkust nautida, siis läksin talle seltsiks. Ei tundunud, et see esimene pikk eemalolek lapsele hirmus kogemus olnud oleks. Vast ehk hoopis vanaemale :)))
Juuli alguses otsustasime, et laps nii suur´, aitab lutist. Lutti sai ta siiani vaid tududes, muidu oli lutt padja all, kuhu ta ise selle korralikult ärgates pani. Nüüd lõikas T lutil otsa maha ja selgitasime lapsele, et "lutt läks katki". Katkine lutt suus ei seisa ja Nora pani selle kuhugi ära. Ei teagi kuhu :) Paar esimest päeva esines lohutamatuid nutuhoogusid, ju oli igatsus oma pikaaegse lohutaja järele nii suur. Nüüd on neljas päev ja ütleks, et probleemi pole. Mis suust, see meelest.
Hakkasin teda potile ka harjutama usinasti - ainult aluskad jalas ja ruttu potile, kui pissi tuleb. Paraku õnnestus tal juba poole päevaga 6 paari aluskaid täis pissida. Teadustab küll, et "pissi-pissi", aga selleks hetkeks on loik maas ja püksid märjad. Peale kahte päeva otsustasin, et kuna ta vist ei jaga veel matsu, et kinni tuleb potini hoida, siis proovin nädala pärast temaga uuesti. Laps oli nii õnnetu, kui loik maas, agaa ikka tuli 10 min pärast taas püksi. Poti peale surudes ei teinud ta sinna jälle midagi...
Aga et miks mul nii kiire on?
Kolime pealinna. Abikaasa sai ametikõrgenduse ja mina tragi tüdrukuna levitasin oma CV huvipakkuvatesse kohtadesse. Sain 4 vastust, mis huvi pakkusid. Nii keeruline on valida. Nii ma siin kõigun. Ühel päeval kaldun ühes suunas, teisel päeval teises suunas. Lisaks on veel tütretirts, keda süda ei luba pikalt sõime panna. Kas pooleks päevaks erasõime või hoidja koju, kuniks emme tööl. Selle üle tuleb taas mõelda... Kuna laps on nii sotsiaalne ja energiline, kardan, et hoidjaga on tal igav. Samas läheneb hoidja personaalselt. Laps saab jäägitu tähelepanu ja tegelemise. Teiste lastega võib ju ka mänguplatsil kohtuda. Nii väikest sõime panna on minu jaoks veidi rongaemalik tegevus, kui just suurt rahakriisi ei ole. Meil ei ole, on pigem minu kannatamatus tervet päeva kodus istuda. Poole kohaga töö on see tõttu ideaalne. Seega on kellegil soovitada head hoidjat? Tõenäoliselt käime ka mõnes väikses erasõimes uudistamas, kuidas lapsele meeldib, aga alates 3. aastast on minu meelest õige vanus lasteaiaks.
Praegune korter on meil müügis ja kuniks raha pole, peame Tallinnas üürima. Üürikaid on aga taas seinast-seina. Taas teema, mis stressab... Kuni Tartus pesitsen, pole ju võimalik kuskil kohapel vaatamas käia... Varsti peab pakkima ka hakkama...
Tegevust jätkub:)

Veerand sajandit

Mul oli sünnipäev. Neljapäevast-pühapäevani oli pidu erinevate osalistega ja täna tööl ka. Väsitav, seda küll. Lõbus ka. Tore oli.
Hirmutav on see 25. Enne oli veel sünnis lollusi teha, aga 25-selt peaks mõistus peas olema. Njah, vaevalt...

Head valentinipäeva!

Head valentinipäeva kallid sõbrad!


Eile õhtul valmis suur ja vahukoorene kirsitort, et ikka tänaseks tähtpäevaks mõnusasti pehmeks immutuks. T vesistas küll suud, et teeks juba algust, aga ei :) Õhtu on ees.


Töö juures on laudadel šokolaadihunnikud, magusat jagub igale nurgale. Mõni romantilisem mees on oma südamedaamile kulleriga lilligi saatnud. Isegi üks kristall oli lillebuketis peidus...


Meile tuleb õhtul külla minu vend. Oleme mõnusalt pereringis koos, maiustame tordiga ja naudime seltskonda. Siis jääb venna Nora-Liisi und valvama ja läheme T'ga kahekesi linna peale. Eks veel selgub, kas küünlavalgesse kohvikusse silma vaatama või hoopis tantsima.


On kirutud, et miks eestlased selle tobeda ameerika püha on üle võtnud. Mina ei kurda. Pühad on toredad ja teatavasti on Eesti pühade rohkuselt edetabeli lõpus. Miks mitte siis tuju tõsta, üksteisele rohkem naeratada, häid pühi soovida. Ja kes küll suudaks šokolaadile ära öelda :D


Eile veidi enne keskööd sain toreda sõnumi. Minu sõbrannal ja majanaabril sündis pisike poeg. Tähtaeg oli küll märtsi keskel, aga põnn tahtis varem ilmavalgust näha. Üks mehine täiendus praegusele naistekarjale :)

Stuudiopildid

Käisime jõulude ajal esimesi stuudiopilte tegemas. Pildistamas ajal oli meie Päkapikk aasta 2 kuud vana. Sellised me siis oleme :)

Jõulud 2007

Esimest korda käisin sel aastal ametlikul töökohajõulupeol. Päris huvitav oli. Veiko Täär õhtujuhiks. Palju "kiusati" uusi töötajaid ehk siis ka mind - kästi end tutvustada korda üks ja siis veel ja veel, nõuti eeskava ja nii edasi. Ent Montonist ostetud "igal naisel peab olema üks korralik väike must kleit" ja Iluhoovis tehtud jumestus, korvasid kõik. Hirmus on päev enne pidu avastada, et garderoob koosneb vaid teksadest, kontorikostüümist ja kuus aastat vanadest lemmikviikaritest. See kulutus tuli lihtsalt teha!

Olin valmistunud jõulupeoks, a la aasta otsa kõvasti tööd tehtud, nüüd lõbutseme! ja olin suht pettunud, et õhtujuht võttis lõbutsemist vaid rahva kaasa kiskumisena üha uutesse etteastetesse. Oleks tahtnud lihtsalt rahulikult istuda ja miks mitte mõnda head ansamblit kuulata. Bändi peol ei olnud... Nii, et ütleme, et see pidu oli selline keskmine kolm!

Paar päeva enne jõululaupäeva käisime perega Perefotos pildistamas. Nora-Liis ei püsinud üldse paigal, ent sellest hoolimata suutis fotograaf väga ilusad pildid teha. Süda tilkus verd, kui 30st fotost 6 välja tuli valida. Saime valitud pildid kätte ja fotograaf tegi pühade puhul ühe pildi ekstrasuure lisaks, mida me valinud ei olnud ja mis eriti hästi välja kukkus!!! Piltidel oleme kolmekesi, meie T-ga kahekesi, mina Nora-Liisiga ja Nora-Liis üksi. Kallis lõbu, ent aeg-ajalt tuleb korralikud stuudiofotod teha, sest kodused pildid, mida on vast tuhandetes, pole kunagi sellise kvaliteediga ja pole meist keegi end spetsiaalselt selleks üles löönud. Stuudios tuleb igati korrektne vormistus asjale. 6 pilti x 2 = 900.-. Skännin võimalusel mõned üles ja näitan teilegi!

Nädalavahetuse enne jõulupühi veetsime Tallinnas. Väga vahva oli. Laps harjus kiiresti oma tädi ja vanaisaga ja lõbu oli laialt. Jõulupeol oli ka teisi lapsi, kes Nora-Liisist vanemad - 4-5-aastased. Oh, kuidas mulle ei meeldi, kui pean võõraid lapsi korrale kutsuma, sest emad teevad näo nagu ei kuule-näe midagi. Suuremad kippusid Nora-Liisi lükkama ja türanniseerima, ta ju nii pisi ja teda veel mängu ei võeta, kuigi ta väga tahaks. Ma siis mängisin emalõvi. Kinke jagas Nora-Liis õhinaga laiali. Oma peokleidis oli ta ehtne päkapikk!

Kolm päeva veetsime veel minu vanemate juures Pärnumaal. Jõuluvana käis koguni kaks korda.

Nora-Liis oli uskumatult julge, kekutas jõuluvana ees ja ütles kõva selge häälega "Aitääääääääh!" :) No nii kingirohket jõulu ma ei mäletagi. Tegelikult pole kingid ju üldse olulised. Lähedastega koosolemine on see, mis teeb jõulust jõulu. Ja lumi ja kuusepuu ja küünlad... Nii tore, et mul on veel vanaema, kelle tervis lubab meiega koos pühi pidada ja kes alati imemaitsvat praadi valmistab. Ja kui vaja, siis jõuluvana külla kutsub ;)


Väga vahvad jõulud olid!

Varakult jõuludeks valmis

Tartus laiendati Juku poodi, nüüd on suur-suur mänguasjapood keset Tartut püsti. Nora-Liis jääkski sinna mängima ja võtaks pool poodi kaasa, mistõttu aja kokkuhoiu mõttes tuleks seal ilma lapseta käia :)

Avamise puhul olid hinnad kõik 25% odavamad ja täna "lõunapausi" ajal ostsime T-ga Nora-Liisile jõulukingitused valmis. Oi, kui suur kiusatus on neid varem kätte anda!

Ma arvan, et miskit huvitavat lisandub tütretirtsule kingikotti veel, kuu on ju jõuludeni veel aega. Pakin kõik ta kingitused eraldi, siis saab palju pakikesi. Kui ma pisike olin, meeldis mulle küll, kui palju kingitusi oli. Sai jõuluvanale käia patsi tegemas ja luuletust lugemas kohe mitu korda.
Jõuluvana pidavat meil sel aastal külastama tulema. Loodetavasti Nora-Liis end end jõuluvana kartes laua alla ei pagenda :)

Nädalavahetusel tahaks kodu ära kaunistada. Esimene advent on ukse ees!

Isadepäeva järelkaja

Novembri teine pühapäev oli isadepäev. Lõunal tulid külla kauged külalised pealinnast - Sass ja Co. Sass on Nora-Liisist küll neli aastat vanem, ent peitust mängisid nad rõõmsalt koos. Nora-Liis lõkerdas suu kõrvuni peas, kui Sass "titekeelt" pudistas. Eelmisel korral kohtusid nad, kui Nora-Liis oli 7-kuune. Nüüd sai tutvust uuendatud.

Sassi ema ootas viimaseid nädalaid beebit. Enne Tallinnasse tagasisõitu käisid nad veel kõik Auras sulistamas. Järgmisel lõunal saime aga rõõmsa teate, et uus kaunitar nägi ilmavalgust. Pikkust 50 cm ja kaalu veidi alla 3 kg. Palju-palju õnne uuele ilmakodanikule! Nii tore uudis! Tuli endalegi uuesti meelde, millised emotsioonid peale Nora-Liisi sündi esimestel päevadel üle tulvasid. Väga erakordne aeg!

Õhtupoole tähistasime kolmekesi isadepäeva. T on parim isa maailmas. Nora-Liisi sünnist saati oleme Nora-Liisiga tegelenud koos. Kordamööda söötnud, kussutanud, kaisus hoidnud... Nora-Liis on täiesti emme-issi laps. Nagu T ütleb: "Mom is for business, dad is for fun". No mina tõesti ei suuda last nii naerma ajada, kui tema. Mängivad koos tagaajamist, peitust ja lollitavad niisama. Igati lõbus on neil kahekesi.

Kuna Nora-Liis on veel nii pisi, et torditegijat ja -sööjat temast pole, maiustasime ise jäätisetordiga.

Aga lilli oli ta issiga koos nuusutama küll :D

Lumi on meil juba pikemat aega maas. Küll on paar päeva väikses miinuses, siis jälle plussis. Loodan väga, et lumi aastavahetuseni maha jääb. Ilus on niimoodi!

Jaanituli

Jaanilaupäeva oleme traditsiooniliselt alati veetnud minu lapsepõlvekodus. Kaldanõlval grillime lähedastega ja pimeduse saabudes süütame jõe äärde suure jaanitule. Jõe kaldal on alati veel 4-5 suurt tuld ja vaatepilt on maagiline. Kuna koht on ideaalne, siis koguneb sinna mu vanemate juurde alati päris palju külalisi. Seltsis ikka segasem! Ja muidugi tuleb jaaniõhtul kuumast saunast joosta jaanitule kõrvale jõkke end jahutama. Siis on olemine kohe täitsa viis!

Ei kujuta ettegi, et kuskil mujal jaaniõhtu veedaksin.

Kevadpühad

Nüüd on kevadpühad läbi. Mõnusalt pikk nädalavahetus oli - 3 päeva. Reedel käisid T isa ja õde külas, pühapäeval minu vanemad ja vend. Nüüd on pea terve suguselts nähtud. Süüa sai loomulikult liiga palju. Koguseliselt tort per nägu :) Nüüd ootab külmkapis 16 keedetud muna, millele kahekesi ots peale teha. No tahaks näha... Aga mune värvisime me pühapäeval ikka ise ka, mis siis, et Nora-Liis veel pisike ja aru ei saa. Aga nii tekkis õige lihavõttemeeleolu.

Anneli jäi meile ööseks, et Nora-Liisil silm peal hoida ja me saaks T-ga välja tantsima minna. Panime enne lapse magama , söötsime kõhu täis ja oligi hästi. Kaks korda oli Anneli lutti suhu pannud, aga Nora-Liis tudus ilusti. Ikka tohutult hea oli mehega kahekesi välja saada. Käime muidu ka palju iga lpool, aga kogu aeg on kiire-kiire, sest Pisike on suhteliselt ettearvamatu ja võib nutma hakata, siis peab kodu poole tagasi lippama. unistan taas ajast, kui saab KIIRUSTAMATA kohvikus kohvi juua, kooki süüa. Praegu käib see vist minutiga. Nüüd nautisime üksteise seltskonda kiirustamata, tantsisime, nautisime õhtut. Superheavaheldus emme-issi rutiinile. Oleks öist usaldatavat lapsehoidjat tihemini võtta... Kord-kaks kuus kuluks kahekesi paar tundi äraolemist ära. Siis oma Pisitibu juurde täislaetud patareidega tagasi :))

Täna oli revolutsiooniline päev - Nora-Liis ei hakanudki peale 5 min kärutamist väljas röökima. Magas hoopis ilusti tunnikese. Seega kõik on ikka ajastamises. Kui ta väga erksana välja viia, siis loomulikult ei taha ta magada. Kui aga unne hakkab vajuma, siis tuleb teha riietumise kiirstart ja siis on kõik okei.

Ja Nora-Liis, hull-loom, hakkas end diivani ja emme põlve najal nädalavahetusel jalgadele tõmbama, ennast pole ollagi. Appi, noorus on hukas!!! Nädal tagasi hakkas alles istuma ja nüüd sikutab end püsti... ( uhkusenoot hääles ;)).