lusikast ja juustest

Ostsime lapsele silikoonist lusika, varsti püreede söömise aeg käes. Laps oli nii sillas, näris ja toppis kurku :) Pool tundi tegeles uue "mänguasjaga". Taas tõestus, et mobiilid, telekapuldid ja lusikad on lapsele palju haaravamad lelud kui kallid mänguasjad .

Nora-Liisil on nüüd pea 6k vanuselt pea "villane", paar pikka karva ka keset pealage püsti - juuksed on lõpuks kasvama hakanud. Ei jäägi kiilakaks :)

Nora-Liisiga seltskonnas

Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus tunnen, et võiks olla üks hea sõbranna, kellel samasugune väike päkapikk kodus. Hea oleks laste teemadel arutada ja elust filosofeerida. Vanad sõbrannad, kes muidu beebidest vaimustuses, on kõik millegipärast kadunud. Seega hakkasime Nora-Liisiga nüüd sotsialiseeruma :)

Teisipäeval saime kokku Jaanika ja Anette-Laureni ning Kristeli ja Kristiniga. Kõik ühevanused lõbusad tüdrukutirtsud. Sahmerdasid küll pigem omaette ja mängisid leludega. Vanust veel vähevõitu, et päris sõprussuhteid luua... Nora-Liis näitas siiski üles julgust ja krahmas Kristinil luti suust ja taandus sellega kähku eemale. Kristin ei suutnud nii kiiresti veel roomata ja Nora-Liis nautis edumaad.

Homme on meil plaanis minna beebikooli. Seal ka kindlasti palju toredaid beebisid koos ja vast saab taas mõne emmega jutule.

Tartus on tegelikult ju palju emmesid lapsega jalutamas üksipäini, aga pole kuigi eestlaslik võtta nööbist kinni ja öelda, et hei, krabaks selle maratoni vahele ühe kohvi ja lobiseks pisut. Mitu korda on küll tekkinud mõte...

Nora-Liisiga Tartu vahel linatades jalutamine on küll mitmeid naeratusi ära teeninud. Pole neid linas lapsi siin sugugi mitte niipalju, et tähelepanu ei ärataks. Tegelikult polegi ma ühtegi last linas näinud :s Aga linaga on ju ülimugav. Lapsel huvitav ümbrust jälgida ja saab ülimugavalt poodidesse põigata, ei pea käruga jantima.

Õhtune maiustamine

Täna õhtul kasutasin esimest korda Vilma Juubeli tordipulbrit ja tegin aprilli Pere ja Kodu retsepti järgi väga mõnusa kohupiima-kirsikoogi.

Kohupiima-kirsikook

1pk Vilma Erika tordipulbrit

150g võid

400g rasvatut kohupiimapastat

2muna

1dl suhkrut

1tl vanillisuhkrut

450g kirsse

Kuumuta ahi 200 kraadini. Näpi või ja tordipulber purutaoliseks massiks. Sega omavahel kohupiim, munad, suhkur, vanillsuhkur. Lisa kirsid. Puista 2/3 tainapurust küpsetuspaberiga kaetus lahtikäiva koogivormi põhja. Vala peale kohupiimasegu. Puista peale ülejäänud puru. Küpseta 30 min. Jahuta enne lahti lõikamist täielikult.

Kevadpühad

Nüüd on kevadpühad läbi. Mõnusalt pikk nädalavahetus oli - 3 päeva. Reedel käisid T isa ja õde külas, pühapäeval minu vanemad ja vend. Nüüd on pea terve suguselts nähtud. Süüa sai loomulikult liiga palju. Koguseliselt tort per nägu :) Nüüd ootab külmkapis 16 keedetud muna, millele kahekesi ots peale teha. No tahaks näha... Aga mune värvisime me pühapäeval ikka ise ka, mis siis, et Nora-Liis veel pisike ja aru ei saa. Aga nii tekkis õige lihavõttemeeleolu.

Anneli jäi meile ööseks, et Nora-Liisil silm peal hoida ja me saaks T-ga välja tantsima minna. Panime enne lapse magama , söötsime kõhu täis ja oligi hästi. Kaks korda oli Anneli lutti suhu pannud, aga Nora-Liis tudus ilusti. Ikka tohutult hea oli mehega kahekesi välja saada. Käime muidu ka palju iga lpool, aga kogu aeg on kiire-kiire, sest Pisike on suhteliselt ettearvamatu ja võib nutma hakata, siis peab kodu poole tagasi lippama. unistan taas ajast, kui saab KIIRUSTAMATA kohvikus kohvi juua, kooki süüa. Praegu käib see vist minutiga. Nüüd nautisime üksteise seltskonda kiirustamata, tantsisime, nautisime õhtut. Superheavaheldus emme-issi rutiinile. Oleks öist usaldatavat lapsehoidjat tihemini võtta... Kord-kaks kuus kuluks kahekesi paar tundi äraolemist ära. Siis oma Pisitibu juurde täislaetud patareidega tagasi :))

Täna oli revolutsiooniline päev - Nora-Liis ei hakanudki peale 5 min kärutamist väljas röökima. Magas hoopis ilusti tunnikese. Seega kõik on ikka ajastamises. Kui ta väga erksana välja viia, siis loomulikult ei taha ta magada. Kui aga unne hakkab vajuma, siis tuleb teha riietumise kiirstart ja siis on kõik okei.

Ja Nora-Liis, hull-loom, hakkas end diivani ja emme põlve najal nädalavahetusel jalgadele tõmbama, ennast pole ollagi. Appi, noorus on hukas!!! Nädal tagasi hakkas alles istuma ja nüüd sikutab end püsti... ( uhkusenoot hääles ;)).

Nora-Liis

Aeg läheb nii ruttu. Nora-Liisiga iga päev koos olles ei saagi aru, kui ruttu ta areneb. Ent täna poes nägin vast paarinädalast beebit - punast imepisikest krimpsus näoga inimesehakatist ja siis tuli meelde, et alles see oli, kui meie laps ka selline oli. Nüüd on ta juba täitsa asjalik. Energiat on kolme eest ja jutt hakkab vaikselt kõne meenutama. "Äää" ja "eee" asemel laliseb pikemalt "äläänä" ja "jee" tuleb ka hästi välja, "enne" ütleb kah ehk siis emme peaaegu :)

Pisitirts sai nädal tagasi istumise selgeks ja nüüd tegutseb täitsa pikalt omaette. Avastab maailma. Roomab ühele poole, ajab end isuma ja vaatab suu kõrvuni ringi, siis roomab 3 sammu eemale, tuleb jälle istuma ja uudistab sealt. Jube lahe on teda jälgida. Hästi kift tegelane!

Söömisest

Kuna kogu energia kulub praegu meil Nora-Liisi peale, siis kodus kokkamiseks aega ei jää. Sööme harilikult Kaupsi soojaletist varutud valmistoitu või poolfabrikaate. Mitte just eriti tervislik, eksole!

Eilse pühapäeva puhul võttis aga T asja kätte ja näitas, et ka mittekokkavad mehed võivad pühapäeva puhul väga maitsva ahjuroaga üllatada. Käiku läks ka Egiptusest toodud safran. Väga maitsev oli!

Ega ma siis saanud kehvem olla. Kell 11 õhtul, kui süüa on kohe väga-väga ebatervislik, valmisid lehttaignast miniviineripirukad. Pole varem lehttaignast midagi valmistanud, aga supehea tulemus tuli. Seega leiab lehttaigen nüüd oma aukoha mu sügavkülmas, juhuks kui peaks tulemad ootamatud külalised...

Otepääl

Tänasel päikselisel pühapäeval avastasime Otepääd ja jalutasime Pühajärve ääres. Eelmised lõbusad mälestused Otepääga olid seotud veel selle ajaga, kui seal kunagi Pühajärve Beach Partyt peeti. Nüüd oli rõõm avastada, et herr Savi rajatud Spa oli korda teinud ka teispoolse Pühajärve kalda ja rajanud ilusa rannapromenaadi: Polnud Pühajärve Spad järve poolt näinudki, aga au ja kiitus, väga ilusti on maja korda tehtud, järve ääres armas park korda tehtud ja kui meil millalgi plaanis spa-trett ette võtta, siis seaks sammud just sinna poole. Terve jalutuskäigu ajal kepikõndis, rulluisutas-suusatas, jooksis vastu puhkajaid. Täielik spordipealinn!

Rannapromenaad jätkus Murrumetsa matkarajana, kus oli paras kevadine uputus: Paljudel puudel olid juba pungad ja mõnel lehedki otsas. Esimesed paiselehed sirutasid õisi päikese poole... Minu meelest oli eelmisel aastal looduse kevadine tärkamine samas seisus meie pulmade ajal - aprilli lõpus. Sel aastal kuu aega varem! Ptu-ptu-ptu üle vasaku õla, et enam lund ei tuleks...