Kevad

Nüüd saabus siis lõpuks kevad. Suure hooga ja tundub, et püsivalt. Rohi hakkab juba rohetama ja linnuparved saabuvad lõunamaalt tagasi. Päike on soe ja tahaks talvevammused kõige pimedamasse kapinurka peita.
Millega meie kevadel tegeleme?

Käime kala püüdmas:



Värvime munadepühal mune:





Sain ka valmis kampsuni, mis, kui nüüd täiesti aus olla, on esimene, millega 100% rahul olen. Mustri sain ühest Novitast, aga kogu tegumood ja lõige on mul enda kombineeritud. Lõngaks Novita Cloud, mida kulus umbes 8 tokki. See lõng on nii-nii pehme ja mõnus - 65% puuvilla ja 35% bambust. Vardad nr 3. Selline sinine värv on hetkel mu üks lemmikutest. Samuti on väga meeldima hakanud samblaroheline, millest varem midagi ei arvanud. Vanus vist selline :)
Mul ei olnud hetkel ühtegi kampunit ja ka poest pole meeldivat leidnud, nii et läheb kohe aktiivsesse kasutusse.

Tõbised liikvel

Me siin nüüd haiged.
Mina hakkasin reede öösel vastu laupäeva kl 3 paiku nii hullusti selga valutama, et läksin Erakorralise Meditsiini osakonda valuvaigistavat süsti küsima. Ibuprofeen ei aidanud... No ja loomulikult sain ma sõimata (miks ma enam ei imesta!), et miks ma perearsti juurde ei pöördu jne. Rõhutan veel, et oli reede öö vastu laupäeva.
Reedel ma kusjuures käisin perearstil, kes mulle antibiotsi välja kirjutas ja pakkus haiguslehte. No kus ma siis saan haiguslehte võtta, kui esimest nädalat uues kohas tööl... :) Palavikku õnneks pole, krõbistan 3 korda päevas 5 tabletti korraga ja loodan terveks saada. Õnneks ei ole perearsti kahtlustatud neerukive. Jumal tänatud! Ikka see kuramuse neeruvaagnapõletik, millega ma varem juba kolm korda maadelnud olen.
No ja Nora paranes oma silmapõletikust, käis nädala lasteaias, laupäeval sai 38 palaviku, pühapäeval oli juba parem... siis oksendas pühapäeval ja esmaspäeval ja tänagi 4 korda. Kõik, mida sisse sööb, tuleb välja. Nüüd üritan talle Selga küpsiseid anda, et laps energiat saaks. Miski okseviirus vist.
Ootame endiselt suve! Üks hirmus gripiepideemia pidavat Euroopas liikuma, loodame, et see siia ei jõua!

Selline on siis prillitatud vanemate laps :) Piimavuntsidega!

Et oleks soe

Talvel on mõnus kududa.
Isegi mu ema võtab vanaemarolli tõsiselt ja ei saa enam pidama :) Muudkui koob.
Nora-Liis sai vanaemalt külmaks talveks sooja villase kampsuni ja komplekti täiendavad sõrmikud. Lisaks veel ühed vahvad maasikavärvilised käpikud. Kahjuks on ilmad praegu nii soojad, et kampsun on veidi liiast paksu jope all, aga see on tõesti ilus! Ja kindad peavad hästi vett. Lasteaias järele proovitud :9



Lasteaia ruumid on jahedad ja seetõttu valmis Norale minu poolt üks vest. Kuna neiu on juba selles eas, et riideid valitakse, siis loobusin mõttest teha tavaline ühevärviline palmikutega vest. Tegin hoopis vahva krousäärise (õpetus viimases Käsitöö-ajakirjas) ja südamed. Nüüd on vest lapse lemmik ja ise olen ka rahul. Täidab eesmärki - hoiab soojas. Lõngaks G-B Jil - 100% villa, vardad 3,5.

Uued tuuled...

Jõulud ja aastavahetus möödusid meil mõnusasti, ikka Pärnumaal. Nora-Liis piilus esialgu jõuluvana emme jalgade vahelt, aga kui Vana küsis, kas siin peres häid lapsi ka on. Tuli kiire jah kohe vastuseks. Kingitusi sai Nora-Liis igasuguseid, aga kõige lemmikum oli jänkudega pehme roheline kapuutsiga dressipluus, mida magamise ajakski seljast ära ei võetud.



Aastavahetusel magas meie tütreke rahumeeli kogu ilutulestiku maha, kuigi raketid lasksime pea akna alt. Täitsa uskumatu kohe!

Maal oli õnneks õhuke lumekirme, sai kelgutada. Põhja-Eestis pole lund siiani ollagi. Täitsa puhas maa. Täna öösel oli Tallinnas -7, Jõgeval -20. Aga lumeta on need külmakraadid kuidagi eriti kummalised.

Jaanuaris asun ma tööle uuel kohal suurema koormusega. Seetõttu hakkasime Nora-Liisi aasta algusest lasteaeda harjutama. Esimesel päeval olime Noraga pool päeva, teisel päeval tulin 1,5 tunniks ära ja läksin enne lõunauinakut järele. Kolmandal päeval tulin ära peale hommikusööki ja neljandal jäi ta ise kohe hommikust alates lõunani. Seal käib vaid 6 last ja kasvatajad on väga vahvad, mistõttu norale väga meeldib. Lootsin hakata teda uuest nädalast õhtuni harjutama hakata, ent lapsel on nüüd tõsine silmapõletik, mis juba nädal aega ei näita taandumise märke. No ja järgmisel nädalal lähen juba tööle ja siis peab Nora jäämagi pikaks päevaks. Oh, need haigused on nõmedad! Kaks nädalat harjutamiseks ei tähendanud, et me sellest ajast nädala kodus haigena istume...

Potijuttu

Nüüd on Nora-Liis mähkemetest 24/7 prii. Harjutamine läks tegelikult üllatavalt kergelt. Harjutama hakkasime vist septembris. Esmalt harjutasime Norat püksata kodus olles potil käima. Kui see selgeks sai, lasi toas aluspükstes ringi. Aluspükse on ju suht kerge lapsel ära võtta. Sel ajal oli õueskäimise ja tudumise ajal veel mähe jalas. Paar kuud niimoodi. Siis harjutasime päevase magamise ajaks ja õueskäimiseks mähkme ära, vast paar nädalat ja nüüd on kolmas nädal, mil Noral ei ole enam öösel ka mähet. Paar korda on öösel juhtunud õnnetus ja emme pole last kiiresti potile saanud, aga üldiselt ärkab ta kahe-kolme ajal, käime lapsega potil ära ja seejärel magame ilusti hommikuni. Super! Vahel on muidugi probleeme mitmete pükste jalast ärasaamisega, siis peab emme assisteerima. Aga üldjoontes tubli-tubli-tubli! 2a 2k vanust meie tütretirtsul praegu.

Videvik

Eile käisin eksprompt kinos Videvikku (Twilight) vaatamas. Erinevalt väga vastakatest kommentaaridest, mida internetis lugeda võib, mulle see film väga meeldis. Oli romantikat, põnevust ja draamat. Ilus muinasjutt! Veidi hirmus ka. Minusugsele nõrganärvilisele täpselt paras. Kui poole filmi peale peategelase kaame näoga ära harjusin, tundus Edward päris kompu :)
Naisnäitleja oma mõnetise mühaklikkusega tekitas mus küsimusi, et mis tas nii veetlevat oli, aga see selleks.
Kui Eestis Twilighti eufooria üle läheb, saan vast ka raamatu raamatukogust kätte. Lugeda on seda kindlasti põnev.
Igatahes seda filmi vaataks veel. Kui DVD müügile tuleb, täiendan sellega oma DVD kogu.

Detsember on lumeta

Täna õhtul, kui Nora-Liis ja T juba magasid, hakkasin jõulukinke pakkima. Taustaks Sarah McLachlani jõululaulud, küünlad põlemas ja tass Gurmansi jõuluteed (minu uus lemmik!) käeulatuses.
Idüll missugune! Mõned kingitused on veel osta, aga tasapisi pakkimist alustades tekkis mõnus jõulutunne. Kaardidki said kirjutatud. Ümbrikud ja margid vaid puudu. Jumaldan jõulukaarte, mis posti teel saadetud. E-mailitsi tulnud kaart on kuidagi külm ja impersonaalne. Seepärast üritangi iga aasta vähemalt jõuludeks "päris"kaarte saata.
Lumi on puudu... Kuuldavasti on Lõuna-Eestis paks lumi maas. Tallinnas paistab päike ja lumest pole lõhnagi.
Oi, kuidas mulle meeldis see paarinädalatagune lumetorm, mis Eestis korraliku segaduse tekitas. Hanged olid kõrged, lumi tuiskas ja inimesed piilusid läbi kinnisadanud akende stiihiat. Kolm päeva möllu, siis sulas lumi ära ja nüüd on taas sügis, kuigi jõulud on ukse ees.
Piparkoogid tegime eile valmis. Nora-Liisile need maitsevad. Minul pole piparkoogi"soolikat". Ei armasta ma küpsiseid, ega komme. Pähklisokolaad ja koogid seevastu on mu nõrkus :) Siiani oleme suutnud Nora-Liisi kommidest ja shokolaadist eemale hoida, ent kuna jõulupakkides sisaldub teistele palju magusat, siis on kurb Norat ilma jätta. Mis on jõulud ilma shokolaadita? Vast saab Nora oma esimesed kommid nendel jõuludel.
Kuna jõulude ajal oleme lennus mööda Eestimaad, tahaks homme kuuse tupa tuua. Ka aastavahetusel, kui meid vastu võetakse, tahaks minu vanemate juures olla. Jõulud ja aastavahetus maal on ehtne ja harras. Linnapühadega ei anna võrreldagi. Paar aastat, kui väikse tita tõttu neil pühadel Tartus olime, oli ikka kurb küll. Nüüd on Nora juba nii suur, et lähme taas maale. Kogume seal 4 sugupõlve kokku ja pühitseme.