Sügis

Sügis ongi kätte jõudnud. Ilmad on päeval veel soojad, aga mõnus kargus on õhus. Õunu on sel aastal palju-palju ja sügavkülmik on toormoose täis. Eile tegin ka kukeseeni sügavkülma sisse. Linnakorteri asi - pole head jahedat keldrit, kus hoidiseid hoida.
Igal juhul on kõhu kasvatamisega kaasneva pesapunumisinstinkti tulemusena sel aastal sügavkülmikus maasika- ja vaarikatoormoosi, kukeseeni, külmutatud sõstraid ja maal keldris murakamoosi, kirsikompotti ja tikrikompotti.
Augustis käisime mustikal. Kuna meie mustikakohas olid varasemad korjajad juba 1:0 teinud, siis saime kahel korral mustikaid vaid koogi jagu, aga koogid olid head :)
Teisel korral mustikal käies õnnestus mul puuk´sääre külge hankida. Esimest korda elus! Pabistasin hirmsasti, aga nüüd on kuu aega möödas ja tundub, et olen terve. Ptu-ptu-ptu üle vasaku õla.


Nii kisub pohlale, siin Põhja-Eestis on metsaalused täitsa punased, aga kallis abikaasa keelas mul puugihirmus rasedana rohkem metsa minna. Järgmisel aastal on plaan end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, siis võib jälle metsas konnata.

Pole eal mind metsa marjule tõmmanud, nüüd vist annab vanus tunda :)

Linnupesa sarnane

Kolisime eelmise aasta sügisel Tallinnase just siis, kui lasteaia järjekord Tartus meieni jõudis. Tegime kellegi teise õnnelikuks ja panime end taas Tallinnas järjekorda. Imekombel õnnestus selleks sügiseks ka pealinna lasteaeda koht saada. Palju kiidetud Linnupessa, kus ümbrus vaikne, hoov suur ja kuulu järgi hea reputatsioon.
Nora-Liis käis meil muidu erakas jaanuarist-juulini, aga oleme ausad. Hakkab ikka rahakoti peale küll iga kuu pea 6000.- maksta. Eraka kasvatajad olid see-eest ääretult vahvad, kõik nad neli. Lapsi oli korraga rühmas vähe ja kasvatajad istusid lastega koos - laulsid, meisterdasid, tantsisid, lugesid raamatut. Kui T Norat üksi aeda viis, läks Noral sinna jäämine lõbusalt. Kui aga koos käisime, oli nutt ja 5 korda kallistamist ja ma-ei-taha-tuur. Ühesõnaga mul ei olnud soovitav oma nägu hommikul lasteaeda näidata :) Ootasin autos hoopis.
Sel nädalal hakkasime last uue lasteaiaga harjuama. Kuna mul tööl kiire-kiire, siis õnneks sai issi sel korral selle ülesande omale võtta. Esmaspäeval olid nad mängimas lõunani, T käis tunnikese vahepeal ära. Teisipäeval tuli T ära juba peale hommikusööki ja läks järgi enne uneaega. Ja täna ehk siis kolmapäeval on sama skeem. Kui ma ääri-veeri kodus Noralt uurisin, kuidas lasteaias meeldis, jutustas ta õhinal, mis seal tehti ja kui palju söödi. Loodame, et läheb see harjumine libedamalt. Esmaspäeval üritame ta pikaks päevaks jätta. Ma nii loodan, et Nora rühmas toredad kasvatajad on. Praegu on asenduskasvataja, seejärel tuleb veel üks asendaja, enne kui õige kasvataja tööle saabub. Ootame-vaatame!
Vahva on see, et kui Nora enne kl 1 sealt ära tuua, on ta nii väsinud, et vajub jala pealt magama. Kodus sellist asja ei ole. Esmaspäeval magas ta lõunal hariliku kahe tunni asemel 3,5 h. Vot see on juba midagi :)

Keskkona mõjud...

Nora-Liis: Emme, ma sain haiget!!!
Ema: No, mis me siis teeme?
Nora-Liis: Mine pissile ja võta lonks peale! (ise itsitab suu kõrvuni)

No mina ei tea, kust ta seda kuulis.

Mel sai kino

Tallinna kolimisega seoses olen päris tihti hakanud kinos käima. Kuna mulle istuvad tüüpilised naistekad - pisaraid, naeru, äratundmist, siis olen õnneks mehe suutnud sellest eemale jätta ja naudime filme koos sõbrannaga.



"Ettepanek" oli viimane film, mida nautisin. Seekord käisin kinos täitsa üksi. Aga see oli üks paremaid filmielamusi sel aastal. Imeilusad Alaska loodusvaated, kenad näitlejad, veidi huvitavam süzee, kui tüüpilises pisarakiskujas ja palju naeru. Natuke pisaraid kah. Sandra Bullock on imeväärses vormis, on ta ju juba 45.
Soovitan soojalt!

Brünot käisin abikaasaga vaatamas. No see ei meeldinud kohe üldse mitte. Õudne labasus. Piinlik oli, mitte naljakas.

Plaanis on minna vaatama Inetut tõde ja Kerglasi kombeid, kus mängib mu lemmik Kristin Scott Thomas. Film Inglismaa looduse ja lossidega... Kui raha pole, et Inglismaale reisida, tuleb seda kõike filmidest ammutada.

lutti ja küpsist

Nora-Liis lamab voodis emme kaisus ja silmitseb lage: "Emme, mis see seal üleval on?"
Ema: "Ei tea. Mis sa arvad, mis seal on?"
Nora-Liis: " Eeee... oleks nagu maavärin..."


Meie pere saab jaanuaris lisa. Nora-Liisil on juba sotid selged.
Nora-Liis: " Emme kõhus on väike vend. Kui lumi tuleb maha, siis tuleb venna kõhust välja. Siis ma saan talle lutti anda ja mahla ja küpsist ja..."

dzungel meie korralikus kodus

Nora-Liis vaatab emmele enne magamajäämist tõsiselt otsa ja ütleb:
"Vanaema! Sa oled täitsa lamba nägu!"
Issi : " Aga kelle nägu issi on?"
Nora-Liis: "Issi on ahvipärdik ja Nora on krokodill!"

Kompliment

Lugesin kuskilt foorumist teemat, kuidas enamus lapsi peab kasse emasteks ja koeri isasteks. otsustasin seda teooriat oma lapse peal testida:

Ema: "Nora-Liis, kas issi on rohkem kutsu või kiisu moodi?"
Nora-Liis: "Kutsu moodi"
Ema: "Aga kas emme on kutsu või kiisu moodi?"
Nora-Liis: "Ei ole emme kiisu, ei ole kutsu. Emme on hoopis pastakas!"