Kiisumütsike

Valmis üks vahva müts. Juhised Ravelryst (www.ravelry.com). Lõng Novita Wool (100% vill), vardad 3,5. Aega võttis väga vähe, täitsab huvitav oli kududa mütsi ülalt alla. Olen harjunud ikka teistpidi - alt üles. Veidi pusserdasin alguses, kui tuli 4 loodud silma 4le sukavardale jagada ja ringselt kuduma hakata. Vardad läksid aina sõlme. Lõpuks leidsin nipi - kolmele vardale jaotatuna oli alustada märksa kergem.
Lõnga võtsin kahekordselt, kuna muidu minu suhteliselt lõdva kudumise juures ei oleks müts tuulekindel. Nüüd on vähemalt ilus tihe kude.

Erakorratu abi

Eile oli vaja igaks juhuks minna valvegünekoloogi juurde kontrolli. Kõht valutas ja parem välistada igasugu ohtlikud variandid, mis kõhuelanikule kahju võivad teha.
Kell oli alles pool 8 õhtul ja rõõmustasin ette, et saan sõbraliku kohtlemise osalemiseks. Ei ole öösel ülesaetud valvearsti, kes unenägude katkestamise pärast nähvama kipuks jne.
Keskhaiglass oli enne mind veel üks kõhukas ootamas. Üks patsient oli valvearstil kabinetis. Ootasime-vaatasime. Möödus 10 minutit, pool tundi, tund. Ikka ootasime. Lõpuks jooksis valvearst kabinetist välja sõnagi ütlemata. Ootasime edasi. 15 minuti pärast teatas registraator telefonikõne peale, et valvearst on opil, läheb veel tund. Ei mingit vabandamist.
Eks ole! Aga kui meil kahel oleks olnud midagi tõsist? Keegi ju isegi eelkontrolli ei teinud. Äkki oleks kummalgi enneaegne sünnitus? Valvearstile pääsemiseks oli vaja oodata ilma meditsiinilise konsultatsioonita minimaalselt 2 tundi.
Korjasin oma kodinad kokku ja läksin Pelgulinna valvearstile. Olin seal ainus patsient ja õnneliku juhuse kombel sattus valvesse endine kursaõde, kes mu hoolikalt üle vaatas ja igaks juhuks haiglasse tahtis jätta. Kuna kõhutitaga oli kõik hästi, võtsin rohtu ja tulin siiski ööseks koju. Täna on juba enesetunne OK.
Arsti juurde minekust koju saamiseni kulus 3 tundi. Ülevaatus võttis sellest 20 minutit.
Valvearst on erakorraliseks meditsiiniliseks abiks. Kui arsti juurde ei pääse mitu tundi, võiks ju keegi siiski kindlaks teha, ega ootajatel ei ole miskit tõsist, mis niikaua oodata ei kannata. Kas tõesti on valves vaid 1 arst maja peale, kes valvekabinetis istub ja samal ajal ka opereerib? Meditsiin lonkab taas mõlemast jalast.

Ehitusmehed renoveerivad tõstukil vastasmaja viienda korruse fassaadi.

Nora-Liis märkab ehitajaid, tõmbab kulmu kortsu ja hüüab:
"No mitu korda ma pean teile veel ütlema! Kas te saate sealt kohe alla!"

Lõõgastus

Septembris oli mu kallil kaasal sünnipäev. Meie tüdrukutepundi poolt (Kõhutipskin, Nora ja mina) oli kingituseks Spa pakett Viimsi SPAs koos minuga :). Veidi kahekesiolemise aega, enne kui jaanuaris suureks tralliks läheb.
Esmalt saime mõlemad poputamist – T massaazi ja mina pediküüri. Kui rammestus üle läks, nautisime 3-käigulist õhtusööki restoranis. Valisime Caesari salati krevettidega, kanatasku sinihallitusjuustuga ja juustukoogi. Toit oli väga maitsev. Ainus miinus, et kõrvale pakuti vett. Vein-kohv olid eraldi hinna eest. Seda pole ma veel varem kohanud! Masu ründab Spasid!
Peale seda oli veresuhkur laes ja mõnulesime oma toas vaikuses ja rahus. Uni oli hea. Nora-Liis ärkab siiani kodus öösiti korra ja seetõttu oli hommikuni jutti magada täielik luksus! Hommikul peale hommikusööki mõnulesime basseinis-mullivannis, jalutasime mändide all ja nautisime aega kahekesi. Viimsi on armas rahulik. Tallinnas elades tunnen, et ilma mereläheduseta ma enam olla ei oska. Vajan teadmist, et kui tunnen igatsust, sõidan kohe mere äärde. Juhtumisi on põhjarannikul mitmeid kohti, kus omapead lainete loksusmist kuulata ja liiva sõrmitsedes oma mõtteid korrastada.



Emana varjutas mu heaolu vaid mure lapse pärast, kes vanaisa juurde jäi ja seal korralikku tralli tegi. Ei ole ma seda tüüpi ema, kes last hoida jätab, kui laps jääda ei taha. Pigem veaks Nora endaga kaasa, oleks süda rahul. Mõistusega võttes jälle, pole tal vanaisa juures häda miskit. Kurb on vaid mõelda, kuidas tütar igatseb...
Enda lohutamiseks mõtlen sellistel puhkudel, et laps on rõõmsam, kui ema on välja puhanud ja akud täis laadinud. Kord paari kuu jooksul ju võib...
Vanaisa teooria on, et peaksime lapse jätma igal nädalal veidikeseks neile hoida, siis harjub, aga kuna Nora-Liis lasteaiagagi meil jandib ja sinna minna ei taha, arvan, et see oleks veel lisatrauma. Hella hingega nagu ma olen ... Meeldib mulle, kui mu pudin toimetab mu juures. Mis ma tast harjutan, las ta olla!

Põrrrinal

Üks tähtis verstapost on veel kirja panemata - Nora-Liis sai R-tähe selgeks. Paar kuud enne 3. eluaastat. Nüüd katsetab ta usinalt sõnade erivariante. Terrrrrvitab tänaval vastutulijaid (skinheadide kambad on erilised lemmikud) ja kutsub end Nora-RRRiisiks :)

Voh!

Pisike tirts või hoopis põnn?

Kõhu kasvatamisega on sel korral kõik hoopis teistmoodi kui Norat oodates. Nora-Liisiga iiveldas 16. nädalani hirmsasti ja ilma hommikul oksendamiseta ma toast välja ei saanudki. Nüüd on enesetunne hea, veidi alguses iiveldas, aga ei miskit erilist. Seljavalu on üle läinud ja veeren oma palliga rõõmsalt ringi.
Liigutab väike tegelane kuskil 20. nädalast. Enamasti hommikuti, kui tõusma hakkan või õhtuti, kui magama lähen. Mõnikord ka autoroolis istudes või tööl laua taga. Hästi vahva!
Kaalub pisike meil hetkel u 700g, kui käimas 24. nädal.
Mõlema rasedusega on mul olnud periood, kus hirmsasti tahaks hamburgerit süüa :9 Õnneks on see aeg möödas.

Nora-Liis väidab järjepidavalt, et väike venna on kõhus ja kui lumi maha tuleb, siis tuleb venna kõhust välja :)
UH pakkus, et tulekul on hoopis tüdrukutirts. T on juba harjunud mõttega, et tal varsti kodus 3 naist. Minul on täitsa ükskõik tüdruk või poiss,peaasi, et terve ja tubli laps sünniks õigel ajal :9 Õige aeg on jõuludest jaanuari lõpuni välja. Aega oodata veel on!

Nora-Liisilt nimevariante küsides ütleb ta järjekindlalt, et kõige ilusam nimi on "Lammas". Me kaalume siiski ka teisi variante :)))

Sügis

Sügis ongi kätte jõudnud. Ilmad on päeval veel soojad, aga mõnus kargus on õhus. Õunu on sel aastal palju-palju ja sügavkülmik on toormoose täis. Eile tegin ka kukeseeni sügavkülma sisse. Linnakorteri asi - pole head jahedat keldrit, kus hoidiseid hoida.
Igal juhul on kõhu kasvatamisega kaasneva pesapunumisinstinkti tulemusena sel aastal sügavkülmikus maasika- ja vaarikatoormoosi, kukeseeni, külmutatud sõstraid ja maal keldris murakamoosi, kirsikompotti ja tikrikompotti.
Augustis käisime mustikal. Kuna meie mustikakohas olid varasemad korjajad juba 1:0 teinud, siis saime kahel korral mustikaid vaid koogi jagu, aga koogid olid head :)
Teisel korral mustikal käies õnnestus mul puuk´sääre külge hankida. Esimest korda elus! Pabistasin hirmsasti, aga nüüd on kuu aega möödas ja tundub, et olen terve. Ptu-ptu-ptu üle vasaku õla.


Nii kisub pohlale, siin Põhja-Eestis on metsaalused täitsa punased, aga kallis abikaasa keelas mul puugihirmus rasedana rohkem metsa minna. Järgmisel aastal on plaan end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, siis võib jälle metsas konnata.

Pole eal mind metsa marjule tõmmanud, nüüd vist annab vanus tunda :)