Suvele lähemale

Mida lähemal suvele, seda rohkem unistan oma maakohast. Et oleks jõeke, kus supelda, küngas, et vaadet nautida ja suur lahmakas maad, et keegi ei segaks. Ehk varsti....

Hakkan tugevaks!

T on mind juba tükk aega trenni ajanud - noh, et hoiab lapsi ja mul siis oma kvaliteetaeg. Seda vaba aega on meil kahepeale tegelikult päris palju, kuna Nora on lasteaias ja Lenega toimetamine on käkitegu. Seni olen "oma aega" kulutanud enamasti, khmm...khmmm, shoppamiseks. Lõunakeskus oma suure hunniku poodidega ju mõnusalt ligidal, et sutsti tunnike ära sisustada. Tuleb tunnistada, et trenn on kasulikum alternatiiv. Raseduseaegsest kaalust on mul veel 8 kg ülearu, ju Td  tüütas mu virin ja ving sel teemal.

Seega käisin täna esimest korda jõusaalis. Ohooo! Olin ainus naissooesindaja ja ülejäänud olid tõelised musklimäed. Enne minekut võtsin sihiks kohapeal enda pärast mitte põdeda ja õnneks need suurte musklitega onud olid väga abivalmis ja andsid nõu, kui minu mõistus mõnele masinale peale ei hakanud. Nüüd käed-jalad surisevad mõnusalt. Loodetavasti homme ikka liigun, mitte ei ägise lihasvalude käes :)

Vahva on see, et nii ruttu peale sünnitust ei või veel kõhtu treenida. Kõike muud see-eest küll! Ehk läheb kõht üldfüüsilist tehes siiski ka trimmimaks. Igatahes tegin seal täna ratast 10 minutit, reielihaseid kahe masinaga, hantlitega triitsepsit-biitsepsit, tagumikule kangiga kükke. Pärast venitasin korralikult. Täitsa mõnus!

Tegelikult on mul üks kuri kavatsus veel  - nimelt jooksma õppida. Just nimelt õppida, sest olen eluaeg jooksmist vihanud. Koolis kästi aga liduma pista, mis siis, et mul peale esimest minutit juba hing kinni. Võhma pole, noh! Aga on olemas õpetus, mida järgides (jooksmist-käimist kombineerides ja pika aja jooksul käimise osakaalu järjest vähendades) peaks paari kuu pärast 20 min järjest sörkida suutma. See oleks minusuguse jooksuvihkaja jaoks suur saavutus. Leiaks vaid mõnusa metsaraja siit Tartust, kus jalgu põrutamata vudida võiks.

Kaks õde

Hei-hei,
üks lasteteemaline postitus ka, ajaloo huvides.

Lene-Mai on vahepeal saanud kahe-poolekuuseks. Beebid arenevad nii ruttu. Esimesel kuul rändas pilk ristirästi ja pilgukontaktist polnud juttugi. Nüüd on meie vahva tegelane juba pisike suhtlev inimene. Vaatab otsas, naeratab ja jutustab. Tema lemmiktegevus ongi emmele-issile otsa vaadata ja suu kõrvuni jutustada. Naeratus on tal tegelikult kogu aeg näos. Nuttu tuleb üliharva. Näiteks siis, kui õue minnes on vaja müts pähe toppida. Aga protestikisa on ka sel juhul lühiajaline. Ühesõnaga väga rahulik ja rõõmus tegelane. Juuksed on peas tumedad ja silmad emme moodi tumehallikassinised. Noral seevastu on silmad vanaisasse - helesinised. Issi rohelisi silmi pole kahjuks kummalgi. Aga Lene-Maist siis veel.... Kasvab ta meil jõudsalt, mis tal muud teha... Praegu on pikkust 65 cm ja kaalu kuskil 7 kg. Nora oli vast 5-kuuselt samade parameetritega. Riided nr 74 on praegu igati minev kaup. Ja täna otsustas piiga teha pühapäeva puhul žesti - sõi õhtust kl pool 9 ja ärkas söömiseks alles hommikul kell pool 9. Pikk iluuni oli :) Ega ma ei kurda.

Magama jäävad nüüd mõlemad lapsed kl 9 õhtul, nii on emmel-issil õhtul oma aeg, et vaikust kuulata, sest olgem ausad, kahe lapsega on müratase vahel harjumatult kõrge.

Lene on üleval tunnike-poolteist, siis magab pool tundi. Pikemaks neid unesid praegu ei õnnestu kuidagi vebitada, aga õnneks magab kärus õues päeval 2 tundi ja öösel samuti on uni hea. Seega pole hullu.

Natuke Nora-Liisist ka. 3,5 aastaselt on pikkust 102 cm ja kaalu 16 kg. Söögiisu on viimasel kuul super, ainult sööks :) Järelikult kasvab. Praegusel ajal on ta lemmiktegevuseks ikka veel Lego, pehmete mänguloomadega mängimine ja jutustamine. Ujumas käivad issiga ja uisutamas samuti. Tahaks teda päris uisutrenni panna, aga selleks peaks ta enne ise uisutada oskama. Noh, me tegeleme sellega praegu... Nora tundub üldse pisikese õe kõrvaö väga asjalik ja tubli. Saab kõigega ise hakkama. Vahest käivad üleväsimusest jonnituurid, aga saab ka neist üle. Kodus ärkab ta poole 9 paiku ja lõunaund ei maga. Lasteaias hakkasime nüüd ka Tartus käima. Nora-Liisile meeldib seal väga. Õnneks! Nädalavahetustel ootab, et saaks taas lasteaeda. Täitsa usun, et kodus tal igav. Nii me siin siis toimetame kahe lapsega.

Triibukampsun kevadele vastuminekuks

Norale valmis täna kampsun. Kampsun oli iseenesest juba tükk aega peaaegu valmis. Nagu ikka seisis lõpetamine pisiasjade, sel korral  puuduvate nööpide, taga.
Värvidest põhivärviks tumeroheline, kuna preili enamus garderoobi on roosa - lemmikvärv noh! Aga on olemas ju ka teisi värve ja sellest roosamannast on mul juba kõrini. Üks triip sai siiski lepituse mõttes roosa. Triibulised kampsunid on lõbusad!

Lõngaks miskine akrüül. Kevad tuleb ja villane kampsun oleks liiga palav. Puuvillase lõngaga on mul siiani vaid halbu kogemusi - venib ruttu välja. Vaatame, kuidas see kampsun vastu peab. Kasvuvaru on kampsunil küll, ehk on sügiseni paras.
Vardad 2,5 mm.
Esialgu mõtlesin kinnise teha lukuga, mis lapsele mugavam. Aga hakkasin kahtlema, et lukk venitab esisiiluääred välja ja siis on kampsun varsti eest pikem kui külgedelt. Pole ma kunagi kudumile lukku õmmelnud, kogun veel julgust.

Homme on 1. märts!

Varased lihavõtteettevalmistused

Kogunenud on terve suur prügikotitäis erinevaid lõngu. Realiseerin neid nüüd tasapisi...

Munadepühad on varsti tulemas ja kuna kahe vahva tirtsu kõrvalt on isetegemise jaoks aega väga vähe, mõtlesin, et võtan oma õhtusel hingetõmbamisajal ette kudumise, mille  olen võimeline lihavõteteks lõpetama. Leidsin Ravelryst ühe vahva kanakese õpetuse.
No ja tegelikult läks see kudumine üle ootuste ruttu. Esimesel õhtul kudusin tükid valmis ja teisel õhtul õmblesin kokku. Igati lõbus nikerdamine oli! Ehk peab kana ikka pühadeni suures mänguhoos vastu :)
Hommikul on Nora-Liisi ootamas sõbrake:

Hanged on rinnuni

Käisime täna kaalumas ja mõõtmas. Pisike Lene-Mai kaalub 1-kuuselt 5,740 kg ja on 60 cm pikk, üle igasuguste kaalu-ja pikkuskõverate. Ega pikale emmele ei saagi miski nublu tütar kasvada :)

Ootan juba väga kevadet, et saaks lastega koos välja minna. Praegu olen mina Lenega toas ja issi möllab Noraga hangedes. Külm on veel ja hanged on üle pea. Mõnipäev on päike  juba väga soe ja kerge kevadehõng on õhus. Just sooja päikese ja lumeväljade tõttu on veebruar mu lemmiktalvekuu, aga sel aastal on talve juba piisavalt pikalt olnud. Aitab nüüd! Eriti külmade kraadidega, kui toas igav hakkab, sõidame autoga ringi ja imetleme lumiseid metsi

Veidi käsitööd

Näitan tagantjärele detsembris valminud näputööd.

Krentu õpetuse järgi valmis õlasall emale jõuludeks. Kuna ma ise seostan õlasalle millegipärast vanadaamidega, kes mu ema veel kindlasti pole, kudusin selle erksavärvilisest lõngast. Ehk siis leiab ka kasutust. Ütlen ausalt, mina õlasalle ei fänna. Liiga noor veel, aga selle oleks küll meeleldi endale jätnud.
Lõngaks Novita Puro, vardad 4.5mm. Mustrit kududa oli huvitav. Esmakordselt kudusin nn venitatud pikkade silmadega - kerge, ent efektne.

Isa sai jõuludeks mütsi-salli. Proovisin esmakordselt nn doominotehnikat. Täitsa huvitav kogemus. Lõngaotsi tuli muidugi paras hulk, mida peita. Isa mul mütsi kanda ei armasta, aga paar korda olen seda tal isegi peas näinud. Sall vist ilutseb siiani riiulis. Mehed... Lõngaks muidu Ecologico Camel, vardad nr 4.5 mm. Väga pehme ja soe lõng, sees kaamelivill. Tegin sellest ka oma abikaasale mütsi. Õpetuse link sallil: Danica ja mütsil A-hat-fit-for-a-boyfriend

Nora-Liisile kinkis väike õde kohtumise puhul väikse sõbrakese:

Muster Elefante. Hästi armas pisike elevant sai, kergete tasakaaluhäiretega :) Endiselt meeldib mulle siiski kududa kampsuneid, kui pisikeste mänguloomadega mässata (palju lõngaotsi, mida peita, palju õmblemist ja nikerdamist).