Tagasi!

Tuneesiast tagasi. Elusalt :)
Lennukisõit sinna oli 4,5h, tagasi 3h 50 min. Nora-Liisi lõbustamisega saime kolmekesi lennukis hästi hakkama. Tagasisõidul oli Tupsu veidi viril, kuna unevõlg oli suur ja süles halb magada. Olime neljakesi kolmesel pingil.
Kohapeal oli ilm 30 kraadi varjus, taevas helesinine ja puhus mõnus merebriis. Ideaalne! Ehtne palmipuhkus!
Meie hotell asus kahe suure linna Sousse ja Port el Kantoui vahel. Mõlemasse 2,5 km. Kimasime taksoga kord ühes suunas siis teises. Taksojuhtidega sai enne hind kokku lepitud, enamasti maksime sõidu eest 3-5 dinaari (1 dinaar = u 8,5 EEKu). Ei olnud kallis.
Sousses elab 250 000 inimest. Suur linna oma plusside-miinustega. Minu jaoks veidi liiga "agul". Kolasime seal Tga kahekesi öösel ja suht kõhe oli.
Port el Kantoui seevastu on uus ilus linn, kus isegi presidendil villa. Väga kaunis, puhas, "turistidele". Kaupmehed ei olnud seal nii pealetükkivad, kohalikke kohtas sealgi palju. Hinnad, mis kuurordis kallid, olid meie mõistes siiski odavad. Oma sadamake, kena rannaäärne promenaad...
Hotell oli 4 tärnikas Marhaba Royal Salem. Vahetasime korra tuba, sest tahtsime rõduga vaatega tuba. Õhuniiskus on Tuneesias nii suur, et voodilinad olid konstantselt niisked. Ebamugav, ütleks. Riidedki ei kuiva varjus kahe päevaga ära. Samas saime nohust lahti ja silmadele ja nahale oli see väga hea.
Toit oli super - kõike, igat sorti liha, piimatooteid, salateid jnejne. Pidavat olema Prantsuse köök. Kohalik õlu Celtia on hea, kohalik vein samuti. Koju tõime datlilikööri, mis meenutab Vana Tallinnat ja Cedratine'i, mis mahlaga on hea kokteil.
Kohalik naisterahvas Leila tegi meile ekskursiooni mööda Medinat ehk vanalinna. Väga huvitav. Kohalikud kõrgema klassi elamised on väga luksulikud - tikandid, kuldniitidest narmastega ääristatud voodikatted, filigraansed rõivad....
Marmorit on seal kõikjal. Põrandad, öökapid, lauad, kõik-kõik on marmorist. Hästi kättesaadav tooraine.
Kohalikud teenindajad on suht-koht ülbed. Tuisupead. Sahmvad ringi, kõik teevad kõike ja tegelikult ei saa midagi tehtud. Kõike tuleb öelda mitu korda. Kui ei saa, mida tahad, viska dippi ja su soov täidetakse kohe. Häiris "valge rahakoti" suhtumine.
Tga käisimie JetSkiga sõitmas - vinge oli. Meetrised lained olid merel, soovitati järgmisel päeval tulla. Ent järgmisel päeval oli me tagasilend. tegime siis ekstreemi. Adrenaliin möllas, vesi lendas, super!
Külastasime loomaaeda ja lõbustusparki. Nora sõitis meiega hobusel karusellil. Nii meeldis!
Kohalikud oskavad hästi prantsuse ja vene keelt. inglise keel on nii ja naa. Nad ei ütle, et nad aru ei saa ja toimetavad vastavalt sellele, mis fraasist nad enda meelest aru said. Kokku tuleb suur segadus :)
Reis oli tegelikult hästi tore, rutiin on kadunud, stress on läinud, nahk on pruun ja tuju hea.
Tööle oli mõnus tagasi tulla ja Eesti metsadest tundsin suurt pudust. Eesti toimekatest töökatest inimestest ka.
Nora ja me isegi oleme väikses kurguvalus kliimamuutusest. Kosume jõudsalt :D'

Esimesel päeval hotelli ees:

Rannabaaris:

Port El Kantoui - idülliline linnake:

Pimedad suveööd täislõhnu ja hääli:

Pisike suvitaja:

Sousse Vahemere kaldal:

Loomaaias:

Kl1 öösel kohalike kebabiputkas:

Kõik õitses...:

Rannas oli imepeenike valge liiv:

Kaunitar:

Nora-Liis 1 a 7k

Vahepeal on laps saanud taas kuu vanemaks.

• Sõnu tuleb robinal. Enamus on küll sellised, et aid emme-issi aru saavad, mida ta nendega mõtleb. Ent siiski neid on palju. Uued sõnad on nt "uks", "uss", "pall", "kaegakee :)", "käu (käru) ", "emmesii (emme siin)", "annlii (Anneli)", "õue", "uua (juua)", "mämm-mämm", "alla", "Nona, emme, issi", "mõmmi", "la-laa(teletupsud)", "tool", "tass""ahv", "kamee (kaamel)", "tau (sau)", "ei ole", "ei taha", "issi auto", "mahla" jne.


• Peale minu kahepäevast koolitust Otepääl ja reisi lõunamaale on ta sutsu emmekas. Iga kahe minuti tagant hüüab "emme, issi", et kontrollida, kas kõik on ikka olemas.


• Sel suvel lühikesi pükse veel kanda ei saa, õues jookseb nora kiiresti ja kukub vahest, siis on põlved lõhki. Püksid pehmendavad kukkumist.


• Hambaid endiselt 12.


• Juuksed kasvavad, mis mühiseb, ent klambreid ja patse ma talle teha ei saa - kisutakse peast.


• Laulame koos. Meeldib kuulata emme laulmist, laulab ise ka. Tema laulusõnad: "pilla-palla, pilla-palla, mõmm-mõmm-mõmm, la-la-la :)". Nii armas!


• Imekombel tuleb järjest sagedamini ette öid, mil magab kordagi ärkamata kl 8 ni hommikul oma voodis. Oh, õndsust!


• Poti peal käib, kui ta sinna panna. Pissib ka potti.


• Oskab ise tassist keefiri juua ilusti.


• Isu on niru. Siiani oli hea söögiisuga, nüüd võtab paar ampsu ja enam "ei taha".


• Meeldib klotsidega mängida, pusserdab ise legosid kokku, teeb torni. Vaatame ka raamatuid koos. Lasen tal otsida, kus miski on.


• Ärkab kl 9.30, lõunauni kl 14.30-16.30, magama kl 22.
• Lutt suus vaid magades.


• Väga meeldib õues turnida, ronida, liugu lasta. Rannas mängis liivaga tükk aega.

Aafrika, siit me tuleme!

Plaanisime juba tükk aega puhkama minna. Suvel pole Eestis häda, aga kevad ja sügis on siin nii tujukad, et korralikku päikest ja sooja merd võiks maid avastades mujal nautida. T õde andis teada, et tuleks meiega heal meelel kaasa, oleks seltskonda ja võimalus õhtuti paarikaupa, kui üks last valvama jääb, end tuulutada. Mõte, kui hea! Neli on juba suur seltskond :)


Kammisime viimase-hetke-pakkumisi. Huvitav - hinnad on soodsad, ent kui reisid paaritu arvuna, meid siis kolm, sest laps saab veel tasuta, kolmandale soodushinnaga piletit pole võimalik osta. Kolmas, vaeseke, on sunnitud kahe inimese pileti ostma, et reisile saada. Üksikuid tube ei olevat ja üksinda toa saamise lisamaksu ka ei ole, on vaid kahesed toad. Naljanumber. See pakkumiste kammimine ja uurimine ajas ajuneuronid krussi ja pani enamuse reisifirmade konsultantide IQ kõva kahtluse alla. Nagu 5-klassi haridusega, arvutamisoskus puudub üldse, loogikast me ei räägigi...


Esmalt oli meil favoriit Kemer Türgis. Marmarises oleme käinud, seal oli väga tore. Kemer tundus tuttavlikult Türgi, ent samas midagi uut. Kemeris on aga kivikliburand. Kujutasin elavalt ette, kuidas ma iga päev oma lapsukest jooditan-plaasterdan-lohutan ja ei tundunud see variant enam nii võrratu.


Nüüd on piletid broneeritud ja Tuneesia - here we come. Pidavat olema rohelisem kui Egiptus, temperatuur on 26-30 kraadi ja rand imelise valge liivaga sinise Vahemere ääres.


Lend kestab 4,5 h. Nuputan, mida lapsele lennukisse lõbustuseks kaasa võtta. Hädavariandina vean läpaka, kust suure kisaga Tupsusid näidata, saiakese (keelatud toit, aga maitseb hea ja vast pool tundi läheb selle nosimisega), hulga lasteraamatuid... Kodus testisin, et joonistada Nora-Liis veel ei armasta ja kleepsudest ka ei pea, liig pisike veel. Miski uue lelu peaks ka ostma, siis on avastamisrõõmu :)


Lend Türki väljus 5.45, mis oleks tähendanud tõusmist kl 3, et kl 4 lennujaamas olla. Tuneesia reis stardib kl 7. Tundub täitsa normaalsena. Tõenäoliselt Nora lennukis ei maga, seega tuleb kohvilaksu all toimetada temaga, siis saame siestat pidada juba uuel mandril.


Tegelikult on Nora-Liis vana reisisell - 3-kuuselt käisime temaga Egiptuses ja 1 a sünnipäev saabus Kreetal. Lapsega on täiesti OK reisida, kui võtta teadmiseks, et me nüüd kolmekesi oleme ja öösiti bailamas ei käi. Tore vaheldus on perele ikka ja kui tegeleda piisavalt, ei teki mingit tüli. Muidugi pikki bussiekskursione ette võtta ei saa, ent Kreetal rentisime 5 päevaks auto ja kimasime mööda mägesid täie raha eest :) Olen talle seletanud, et lähme fvarsti lennukiga sõitma, nüüd on tal uus sõna ka - "kõrgele" :) Väga innukas :)


Tegelikult kuhjuvad mul sel nädalal kõik asjad - kolmapäev-neljapäev olen esimest korda öösel kodust ära peale lapse sündi - koolitusel. Reede pärastlõunal l kl 2 peaksime juba Tallinna poole startima, sest lapse uneajal on rahulik sõita, ent kl 1ni olen tööl. Millal ma siis veel pakin, pesen, triigin... Aargh..... Kas kõik või mittemidagi, nagu alati.

Veerand sajandit

Mul oli sünnipäev. Neljapäevast-pühapäevani oli pidu erinevate osalistega ja täna tööl ka. Väsitav, seda küll. Lõbus ka. Tore oli.
Hirmutav on see 25. Enne oli veel sünnis lollusi teha, aga 25-selt peaks mõistus peas olema. Njah, vaevalt...

Esimest korda juuksuris

Käisime eksprompt Noraga juuksuris. T töökohas on kohe paar ust edasi juuksurisalong ja Nora kuklale hakkas paras pusa tekkima. Juuksur oli hästi tore, trimmis igalt poolt juukseotsi, jutustas lapsega ja näitas, et kaht patsi on isegi juba täitsa võimalik teha. Nora nägi kahe patsiga nii numpsik välja! :)
Pilti tegime moblaga, sellest kehv kvaliteet, aga ikkagi...!

Poolteist aastat - juba auväärne iga :)

Tähistasime hiljuti Nora-Liisi sünnipäeva. Neiu sai poolteist aastat nooreks. Täitsa tõsine vanus juba. Mõistus peas ja juttu tuleb, mis mühiseb :) Minu vanemad tulid külla ja täitsa pidu oli kohe !

• Nora-Liisi lemmikud on raamatud. Vaatme neid iga päev koos oma tunni-poolteise ikka. Mina sel ajal "puhkan" ja Noral on huvitav. Räägin talle, kes raamatus on ja mis nad seal teevad. Selle tulemusena, kui talt küsida: " Kus on konn (mõmmi, auto, porgand, viinamarjad jnejne)", leiab ta selle asja 99% üles. Baklazaanid ja sellised asjad olen vahele jätnud :)))
• Nupsust on ehtne preili kasvanud. Minu oranzide ketastega kaelakee on suur hitt. Nups paneb selle kaela, keerutab, imetleb, isegi "Kaelakee" õppis ütlema. Esimene nii pikk sõna, mis kohe selgeks sai! Tuulasin nüüd mööda poode, et oma kaelakee tagasi saada ja lapsele päris enda oma osta, aga pole leidnud toredat värvilist ja lastepärast. Otsingud jätkuvad...
• Söögiisu on endiselt olemas, aga kehvapoolne. Sööb ise, joob nokaga tassist. Tõenäoliselt jooks ta ka tavalisest tassist, aga siis on jooki vast terve elamine täis ja mu enda mugavus on talle turvalisem tass pihku pista. Keefir ja mahlad on lemmikud. Toidu kõrvale joob aga vett. Piim ei maitse üldse. Magustoiduks on iga päev kohupiim või jogurt, mis on ka lemmikud.
• Teletupsud meeldivad kohe hirrr---rrr-msasti. Kui vajan 10 min oma aega, panen talle DVD mängima. Nora istub ilusti diivanile ja jutustab siis Tupsudega kaasa. Vahepeal tantsib ja ALATI tuleb teeb mulle musi, tänutäheks. Muidu ta igal ajal ei musita-kallista. Ainult erilistel hellusehetkedel. Kui ta oma loomadega-mängukarudega mängib, siis need tal enamasti kallistavad või musitavad. Mõtlesin, et kust ta seda õppinud on. Aga Tupsud ju ka muudkui musitavad ja kallistavad :) Tupsud on meil kõik "la-laad" :) Poes käies otsisin talle väikest kingitust sünnipäevaks, Tips leidis väikse lilla Tupsu. Hirmus kallis oli oma kogu kohta, aga enam laps seda ära ei andnud. Naeratas õndsalt, kallistas Tupsu ja kordas "la-laa, la- laa". No nüüd meil kodus ongi üks suur kollane laulev Tups ja kaks pisikest - roheline ja lilla. Mõtlesin talle ühe Tupsus DVD juurde osta, aga kuna ma siiski ei poolda, et nii väike juba paandunud TVfänn oleks, siis jäi ostmata. Aega on...
• Nora on hakanud võõrastama vaikselt. Mitte just karjuma, aga muutub hästi tõsiseks ja hoiab emme-issi varju. Mänguasjadega teda ära osta ei saa :) Ja kui emme poodi läheb ja laps issiga koju jääb, on ta ka pikalt tõsine.
  
• Nora-Liisile meeldib trepist emme käest hoides üles-alla kõndida, väga hästi tuleb välja. Liumäe otsa ronimine ja sealt alla laskmine on ka selged. Sellega võib pool tundi järjest vabalt möllata.
• Legoklotsid ostsin talle - Duplod. Ent väga suurt huvi nende vastu veel ei ole.
• Sõnavara kasvab ruttu.Praegu on "papagoi"-faas, kus kõike järgi korratakse. Aga "ei taha" ja "ei ole" on selgelt käpas ja tihedas kasutuses :) Viimasel nädalal on selgeks saanud, et on "emme", "išši" ja "Noona". Millegipärast oli õues üks taksojuht ka "išši", aga muidu osutatakse ikka õigele mehele :) Hästi palju sõnu on selged, aga enamust peab emme-issi tõlkima. Nt Pänts = Präntsu (meie merisiga), "papakai" = papagoi, "budi" = tibu :))) "oua" = juua. Korrutustabeliga me vaikselt tegeleme "üks, kaks "on selged :))) Loomahääli ka oskab teha.
  
• Äratus kl 9.30-10 issiga ja emmega kl 8. Oeh.... Päeval magamine kl 15-17 (18) ja õhtul tuttu kl 22.
• Robin on suur sõber. Vabadel päevadel, kui hoidja meil ei käi, jookseb Robin oma kodus ringi ja kutsub: "Noona-Noona". Kas pole armas!
  

Päälinnas

Nädalavahetuse veetsime Tallinnas.

Reedel pidasime Urve sünnipäeva. Korjasime Anneli peale ja no täitsa kummaline, Nora-Liis hakkas hüsteeriliselt karjuma, kui Anneli autosse tema kõrvale tahaistmele istus. ja terve tee karjus. Vahetasime lõpuks kohad - Anneli istus ette, mina taha lapse kõrvale ja ei midagi, Nups karjus edasi nagu ratta peal. Tundis vist, et tema privaattsooni tungiti, kogu aeg on ta taga õksi istunud ju. No austus siis :)


Laupäeval külastasime loomaaeda. Oli ilus päikseline ilm ja enamus loomi õues jalutamas. Lemmikud jääkarud, hülged ja tiigrid vaatasime kõik ära. Tasapisi kõpitsetakse seal loomaväärsemaid puure ehitada. Õnneks! Aga loomaaias on tore. Nora-Liis ka kohe huviga vaatas. Eelmise külastuse ajal oli ta vast 7-8-kuune ja siis ei avaldanud ta erilisi emotsioone... Nüüd oli kohe lõbus. Meil tore ja lapsel tore. Hea, et seal vankreid laenuatakse, väiksed jalad ei jõua nii pikka maad kõndida.


No ja siis läks laps Issiga koju tudule ja mina shopingule Anneliga. Oma 3-4 tundi kammisime Viru keskust, et üht enam-vähem suveseelikut leida, paar toppi ning Norale suvepluusid-püksid said ka kotti. Oi, kui hea on shopata, kui on valikut ja värve. Tartul on ses suhtes veel areneda. Promod võiks Tartus poe avada...


Laupäeva õhtul käisime väikest Oliviat vaatamas, 5-kuu sünnipäev oli. No oli ikka pisike Numsik küll. 7 kg raske juba, aga ikka nii pisike :) Täitsa meelest läinud juba, et oma laps nii tillu oli. Sass (kohe 6-aastane)oli ka lahe. Tal läks Nora nimi meelest ära, siis kutsus teda tõsimeeli Pöial-Liis -iks. No kas pole mitte armas :) Lahkuma hakates tuli hambaid pesemast, kell oli juba palju, 0soovis mulle: "Head hambaharja" ja ütles Tiidule: "Ma pesen su minema ":)


Alguses küsis, mis meie nimed on, Tiidu nime peale teatas: "Oi, kui palju Tiidisid on, ma tean veel kahte Tiidit" :)