Monday, April 12, 2010

Minu Molly sai valmis!

Enam-vähem täpselt kuu aega võttis mul Molly Ringwaldi kudumine. Nagu ikka koon ma suhteliselt lõdvalt ja ei viitsi proovilappi kududa. Võtan küll soovitatust väiksemad vardad ja koon väiksemat numbrit, ent siiski... Nädalake kulus paraja suuruse välja peilimisele seega.
Aga nüüd on ta valmis, täitsa paras ja mina rahul.
Mitu uut nippi õppisin ka - vähikäigul heegeldamise sain selgeks ja mattress stitch osutus tükkide kokkunõelumisel asendamatult silmapaistmatuks tehnikaks.
Kui vest edaspidi suureks kipub jääma (loota ju võib), siis saab teda edukalt triiksärgi peal kanda.
Vardad 2,5, lõngaks  Madame Tricote Germina Liannist (100% bambus). Lõng on kerge läikega, vastu ihu väga pehme ja mõnus. Molly Ringwaldi õpetuse sain Isetegija foorumist.


Lapsesuu




Mängime Noraga arsti. Arstikomplektis on pisike skalpell. Seletan Norale, et mõnikord arstitädid lõikavad
 kõhu lõhki ja pärast õmblevad jälle kinni.
Nora on arst ja mina patsient. Lõikab mu kõhu lõhki, vaatab tõsiselt otsa ja küsib: "Emme, kas sa sõid  siis vanaema ja vanaisa ära?"

Meil siin uputab

Tartus on napilt veel seni kõrgeima veetaseme piir ületamata, sellest hoolimata uputab meil siin korralikult - Supilinnas ja Ihastes on mõned tänavad lausa vee all.

Kesklinna kaarsilla juures olev jõeäärne kõnnitee on üleujutatud:


Atlantise-esine mängulaev uppumas:


Vaade Kaarsillalt:


Vaade Kaarsillalt Supilinna poole, kõnniteed ei ole läbitavad:


Meie maja asub õnneks 63 m merepinnast, seega me veel kummipaadi ostu ei plaani.
Meie päevad mööduvad hoopis kevadet nautides ja ninale päikest lastes.
Oleme võimalikult palju väljas, kus Lene vankris pikki uinakuid teeb ja Nora samal ajal ringi tuuseldab.
Rattaga sõit tuleb juba väga hästi välja, aga kiivri peaks siiski keldrist üles otsima ja talle pähe suruma.


No ja erinevate mänguväljakute vastu ei saa. Kiiged on lemmikud:


Lene seevastu toimetab toas. Jutustab mängukaruga näiteks:



Aedades õitsevad juba paar nädalat krookused ja märtsikellukesed. Eile aga leidsin põllult esimesed paiselehed. Lapsepõlvest saati on need minu jaoks kõige ehtsamad kevadekuulutajad.

Tuesday, April 6, 2010

Suvele lähemale

Mida lähemal suvele, seda rohkem unistan oma maakohast. Et oleks jõeke, kus supelda, küngas, et vaadet nautida ja suur lahmakas maad, et keegi ei segaks. Ehk varsti....

Hakkan tugevaks!


T on mind juba tükk aega trenni ajanud - noh, et hoiab lapsi ja mul siis oma kvaliteetaeg. Seda vaba aega on meil kahepeale tegelikult päris palju, kuna Nora on lasteaias ja Lenega toimetamine on käkitegu. Seni olen "oma aega" kulutanud enamasti, khmm...khmmm, shoppamiseks. Lõunakeskus oma suure hunniku poodidega ju mõnusalt ligidal, et sutsti tunnike ära sisustada. Tuleb tunnistada, et trenn on kasulikum alternatiiv. Raseduseaegsest kaalust on mul veel 8 kg ülearu, ju Td  tüütas mu virin ja ving sel teemal.

Seega käisin täna esimest korda jõusaalis. Ohooo! Olin ainus naissooesindaja ja ülejäänud olid tõelised musklimäed. Enne minekut võtsin sihiks kohapeal enda pärast mitte põdeda ja õnneks need suurte musklitega onud olid väga abivalmis ja andsid nõu, kui minu mõistus mõnele masinale peale ei hakanud. Nüüd käed-jalad surisevad mõnusalt. Loodetavasti homme ikka liigun, mitte ei ägise lihasvalude käes :)

Vahva on see, et nii ruttu peale sünnitust ei või veel kõhtu treenida. Kõike muud see-eest küll! Ehk läheb kõht üldfüüsilist tehes siiski ka trimmimaks. Igatahes tegin seal täna ratast 10 minutit, reielihaseid kahe masinaga, hantlitega triitsepsit-biitsepsit, tagumikule kangiga kükke. Pärast venitasin korralikult. Täitsa mõnus!

Tegelikult on mul üks kuri kavatsus veel  - nimelt jooksma õppida. Just nimelt õppida, sest olen eluaeg jooksmist vihanud. Koolis kästi aga liduma pista, mis siis, et mul peale esimest minutit juba hing kinni. Võhma pole, noh! Aga on olemas õpetus, mida järgides (jooksmist-käimist kombineerides ja pika aja jooksul käimise osakaalu järjest vähendades) peaks paari kuu pärast 20 min järjest sörkida suutma. See oleks minusuguse jooksuvihkaja jaoks suur saavutus. Leiaks vaid mõnusa metsaraja siit Tartust, kus jalgu põrutamata vudida võiks.

Sunday, April 4, 2010

Kaks õde

Hei-hei,
üks lasteteemaline postitus ka, ajaloo huvides.


Lene-Mai on vahepeal saanud kahe-poolekuuseks. Beebid arenevad nii ruttu. Esimesel kuul rändas pilk ristirästi ja pilgukontaktist polnud juttugi. Nüüd on meie vahva tegelane juba pisike suhtlev inimene. Vaatab otsas, naeratab ja jutustab. Tema lemmiktegevus ongi emmele-issile otsa vaadata ja suu kõrvuni jutustada. Naeratus on tal tegelikult kogu aeg näos. Nuttu tuleb üliharva. Näiteks siis, kui õue minnes on vaja müts pähe toppida. Aga protestikisa on ka sel juhul lühiajaline. Ühesõnaga väga rahulik ja rõõmus tegelane. Juuksed on peas tumedad ja silmad emme moodi tumehallikassinised. Noral seevastu on silmad vanaisasse - helesinised. Issi rohelisi silmi pole kahjuks kummalgi. Aga Lene-Maist siis veel.... Kasvab ta meil jõudsalt, mis tal muud teha... Praegu on pikkust 65 cm ja kaalu kuskil 7 kg. Nora oli vast 5-kuuselt samade parameetritega. Riided nr 74 on praegu igati minev kaup. Ja täna otsustas piiga teha pühapäeva puhul žesti - sõi õhtust kl pool 9 ja ärkas söömiseks alles hommikul kell pool 9. Pikk iluuni oli :) Ega ma ei kurda.
Magama jäävad nüüd mõlemad lapsed kl 9 õhtul, nii on emmel-issil õhtul oma aeg, et vaikust kuulata, sest olgem ausad, kahe lapsega on müratase vahel harjumatult kõrge.
Lene on üleval tunnike-poolteist, siis magab pool tundi. Pikemaks neid unesid praegu ei õnnestu kuidagi vebitada, aga õnneks magab kärus õues päeval 2 tundi ja öösel samuti on uni hea. Seega pole hullu.



Natuke Nora-Liisist ka. 3,5 aastaselt on pikkust 102 cm ja kaalu 16 kg. Söögiisu on viimasel kuul super, ainult sööks :) Järelikult kasvab. Praegusel ajal on ta lemmiktegevuseks ikka veel Lego, pehmete mänguloomadega mängimine ja jutustamine. Ujumas käivad issiga ja uisutamas samuti. Tahaks teda päris uisutrenni panna, aga selleks peaks ta enne ise uisutada oskama. Noh, me tegeleme sellega praegu... Nora tundub üldse pisikese õe kõrvaö väga asjalik ja tubli. Saab kõigega ise hakkama. Vahest käivad üleväsimusest jonnituurid, aga saab ka neist üle. Kodus ärkab ta poole 9 paiku ja lõunaund ei maga. Lasteaias hakkasime nüüd ka Tartus käima. Nora-Liisile meeldib seal väga. Õnneks! Nädalavahetustel ootab, et saaks taas lasteaeda. Täitsa usun, et kodus tal igav. Nii me siin siis toimetame kahe lapsega.