Suu vesiseks

Mõned minu lemmikretseptid siia kirja, et oleks lihtne leida, kui hirmus isu tuleb :)

Parimad pannkoogid

Koostis:
2 muna
2 sl suhkrut
5 dl keefirit või hapupiima
0.5 tl soola
3 dl nisujahu
0.5 tl söögisoodat
praadimiseks võid või õli


Valmistamine:
Eralda munakollased munavalgetest.
Klopi munakollased suhkruga lahti, siis lisa keefir, sool ja jaokaupa sooda-jahu segu.
Klopi munavalged tugevaks vahuks, siis sega ettevaatlikult ülejäänud taina hulka.
Küpseta kuumal pannil mõlemalt poolt väikesed kohevad pannkoogid.
Serveeri jäätise, moosi, vahtrasiirupi või suhkruga.

Retsept pärit Nami-namist.

Kodused kotletid
400g hakkliha
1 sibul
0,75 dl piima
2 viilu saia või sepikut
1 muna
soola,pipart

Praadida mõlemalt poolt 3 minutit.

Retsept Pereköögist 10/2009.


Mõlemad retseptid viivad keele alla. Olen katsetanud erinevate pannkoogiretseptidega ja just ülalmainitud moel tulevad need mõnusalt kohevad ja pehmed. Piimaga tulevad pigem nahkjad pannkoogid, mis mulle väga ei meeldi.

Ka kotlette olen mitme retsepti järgi küpsetanud ja täna seda retsepti katsetades tulid need kõige ideaalsemad. Tainas seisis ilusti koos ja kotletid jäid mahlased ja mõnusad.

Oi-lii-oi-laa

Nora-Liisil oli 3.aasta sünnipäev. Kohe nii uhke, et kaks nädalavahetust sai järjest torti süüa. Pisitirts sai nüüd Suureks Tüdrukuks.

Mõned fotojäädvustused ka:

sünnipäeva hommikul



no ja siis padjanäoga emmega



ja issiga ka



õhtul vanaemaga suure söömaaja kaloreid kulutamas



tädi Anneliga moeshowd tegemas



lasteaias sõpradega pühitsemas





Suur tüdruk uinub nüüd ilusti oma suures voodis, mille ta sünnipäevaks sai. Ja imekombel magab ühe jutiga hommikuni. Kolm aastat kestnud öine trall on ametlikult lõppenud.
Lasteaeda läheb hea tujuga ja kuna ta on suur mürgeldis, on ta suurimateks sõpradeks seal poisid, kellega saab võidu joosta ja palli mängida.
Juttu jätkub rohkem, kui kuulata jõuame ja jonni jagub ka asja eest.
Aga üks ütlemata vahva tirts on temast kasvanud.

Roosad lilled sügistaevas

Selleks sügiseks valmis selline mütsike. Olin varem tänaval näinud kampsunit, kus kombinatsioonis erkroosa ja tumehall ja sellest saadik olin kindel, et nendes värvides tahaksin endalegi miskit kududa. Kampsunit ma omale kuduma hetkel ei hakka, kuna paisun iga nädalaga, aga müts on just mõnus väike projekt. Samuti olen lummuses Fair Isle-ist. See müts on mu esimene kudumine kahe lõngaga koos ja tuli välja päris hästi. Tutvusin mitme juhendiga, kuidas on sel puhul õige lõngu hoida ja kõige lihtsam tundus mõlemat lõnga hoida vasaku käe nimetissõrmel (üht neist siis lisaks keskmisel sõrmel, et lõngad omavahel sassi ei läheks).
Muster on pärit Ravelryst, nimeks Flora. Algversioonis oli kasutatud suuremaid vardaid, mistõttu kohandasin veidi juhist, et kõrvad ikka üleni sooja saaks. Samuti oli vigane kahandamisjuhis. Aga see-eest on muster ilus ja nende kahe värviga on mul plaanis kududa veel sõrmikud. Minu elu esimesed omakootud sõrmikud...





Lõng Veimevakast: Hjertegarn Mini Vital (100% uld superwash, villane, 50g/150m)
Vardad: sukavardad 2,5mm

Kiisumütsike

Valmis üks vahva müts. Juhised Ravelryst (www.ravelry.com). Lõng Novita Wool (100% vill), vardad 3,5. Aega võttis väga vähe, täitsab huvitav oli kududa mütsi ülalt alla. Olen harjunud ikka teistpidi - alt üles. Veidi pusserdasin alguses, kui tuli 4 loodud silma 4le sukavardale jagada ja ringselt kuduma hakata. Vardad läksid aina sõlme. Lõpuks leidsin nipi - kolmele vardale jaotatuna oli alustada märksa kergem.
Lõnga võtsin kahekordselt, kuna muidu minu suhteliselt lõdva kudumise juures ei oleks müts tuulekindel. Nüüd on vähemalt ilus tihe kude.

Erakorratu abi

Eile oli vaja igaks juhuks minna valvegünekoloogi juurde kontrolli. Kõht valutas ja parem välistada igasugu ohtlikud variandid, mis kõhuelanikule kahju võivad teha.
Kell oli alles pool 8 õhtul ja rõõmustasin ette, et saan sõbraliku kohtlemise osalemiseks. Ei ole öösel ülesaetud valvearsti, kes unenägude katkestamise pärast nähvama kipuks jne.
Keskhaiglass oli enne mind veel üks kõhukas ootamas. Üks patsient oli valvearstil kabinetis. Ootasime-vaatasime. Möödus 10 minutit, pool tundi, tund. Ikka ootasime. Lõpuks jooksis valvearst kabinetist välja sõnagi ütlemata. Ootasime edasi. 15 minuti pärast teatas registraator telefonikõne peale, et valvearst on opil, läheb veel tund. Ei mingit vabandamist.
Eks ole! Aga kui meil kahel oleks olnud midagi tõsist? Keegi ju isegi eelkontrolli ei teinud. Äkki oleks kummalgi enneaegne sünnitus? Valvearstile pääsemiseks oli vaja oodata ilma meditsiinilise konsultatsioonita minimaalselt 2 tundi.
Korjasin oma kodinad kokku ja läksin Pelgulinna valvearstile. Olin seal ainus patsient ja õnneliku juhuse kombel sattus valvesse endine kursaõde, kes mu hoolikalt üle vaatas ja igaks juhuks haiglasse tahtis jätta. Kuna kõhutitaga oli kõik hästi, võtsin rohtu ja tulin siiski ööseks koju. Täna on juba enesetunne OK.
Arsti juurde minekust koju saamiseni kulus 3 tundi. Ülevaatus võttis sellest 20 minutit.
Valvearst on erakorraliseks meditsiiniliseks abiks. Kui arsti juurde ei pääse mitu tundi, võiks ju keegi siiski kindlaks teha, ega ootajatel ei ole miskit tõsist, mis niikaua oodata ei kannata. Kas tõesti on valves vaid 1 arst maja peale, kes valvekabinetis istub ja samal ajal ka opereerib? Meditsiin lonkab taas mõlemast jalast.

Ehitusmehed renoveerivad tõstukil vastasmaja viienda korruse fassaadi.

Nora-Liis märkab ehitajaid, tõmbab kulmu kortsu ja hüüab:
"No mitu korda ma pean teile veel ütlema! Kas te saate sealt kohe alla!"