Sunday, March 25, 2007

ilus oled, Eestimaa!

Käisime sel nädalavahetusel Eestimaad avastamas. Eile tegime tiiru Lõuna-Eestis - ronisime Suure Munamäe tippu, vaatasime Rõuges vesioinaid ja püüdsime forelli.

Loomulikult tuli meil forellitiigist, kus enamus kalu 1 kilo ringi õnge otsa 2,2 kg purakas. Pool grilliti meile koha peal söömiseks, jube hea oli. Sooja majoneesikastmega, mis maitselt oli täpselt nagu sulatatud juus. Pool forellist soolati kaasa, täna mekime, kas juba kõlbab. Kala poest osta on ikka suht kallis, aga niimoodi tiigist püüda, kohapeal valmistada lasta ja värskes õhus õhtut veeta on väga mõnus.

Täna käisime Tartule lähemal. Vaatsime, mida põnevat 20 km raadiusse jääb ja võtsime suuna Nõo poole. Käisime Luke mõisa juures. Üks ilusamaid mõisaparke, kus Eestis käinud olen. Väga kenasti renoveeritud kärnerimaja (mu lemmik!), mitmed paisutatud tiigid, suur hooldatud mõisapark ja vaikus!!! Ideaalne koht piknikupidamiseks. Vesi suliseb ja linnud laulavad...



Lõuna-Eesti on mu lemmik. Künkad ja orud, käänulised teed ja palju viljapõlde. Puhas õhk ja paksud metsad. Elutempo on hoopis teine kui põhja pool. Kunagi... ma ütlen kunagi, sest unistada on lubatud :), hangin ma omale maamaja kuskile Lõuna-Eesti künkakese otsa, kust avaneb vaade alla orgu, oru põhjas sillerdamas väike järv, looklemas vana kiviaed ja vaade kilomeetrite kaugusele...




Täna igatahes oli põldudel juba märgata erkrohelist orast ja metsa all olid pea välja pistnud sinililled. Kevad...

Friday, March 23, 2007

kolm head uudist

Esimene uudis
Kuna T otsustas, et meie Piiga on nüüd piisavalt suur, siis ostsime talle kevadeks kombinesooni asemel jope. Käib õhk paremini läbi ja läheb suvelgi kasutusse, kui jahedamad ilmad. Praeguste soojadega ta kombes lihtsalt haudus. Täna testisime uut jopet väljas kahetunnisel jalutuskäigul ja laps magas nagu "milenki". Seega täitsa okei - ei olnud liiga palav ega külm... Meil terve portsjon kingituseks saadud kampsuneid, mida kombega kasutada ei saanud, liiga palav hakkas lapsel ja mis nüüd kõik kasutusse lähevad. Ning jalga mu kootud Alpaca villased püksid. Mõnus soe komplekt kokku.
Ostsime jope väikese kasvuvaruga. Praegu on sõrmedel hea soe varruka sees.


Teine uudis
Mulle lähevad mu raseduseelsed lemmikteksad taas jalga :)))))))


Kolmas uudis
Ostsin eile Hippi juurviljapüreed. Et äkki tekib mõte Nora-Liisile anda. Kui me T-ga sööme, siis ta hasardist täiesti väriseb, kui kahvel tema suunas tuleb ja ohkab pettunult, kui see hoopis minu suhu maandub. Õudsaid süümekaid tekitab selline käitumine :)
Ja kuna ma täna ajaviiteks purki uurides automaatselt kogemata korgil vaakumi ära keerasin ja purk nüüd enam kaua ei seisa, siis proovisime talle täna 1 tl seda poslamaslat sisse sööta. Suht maitsetu ollus on, aga sõi täitsa isukalt. Ehk venivad siis päevased söögivahed veidi pikemaks - praegu ta sööb iga 2 h tagant. Rinnapiim seedib ju 2 tunniga ja laps jälle näljane. Püreed seedivad kauem.
Kuna arstid soovitavad lisatoitu siiski alates 6.ndast kuust, kui laps piima peal hästi kosub, siis selle lisatoiduga ma väga hasartis pole. Natsa harjutan ainult. Ja kuuendast kuust läheb õige püreemaraton lahti.

Wednesday, March 21, 2007

lilledest

Elan koos kahe draakonipuu, ühe kaktuse, turdlehe ja kahe ebakrootoniga. Täna said kõik kevadise duši ja ümberistutuse osaliseks. Ühe kahest ebakrootonist nudisin ära ehk siis jätsin alles vaid 5 cm tüve. Kasvas mul nagu palm - paar lehte 30 cm varre otsas, no ei olnud ilus. Vaatab, mis nüüd saab. Turdleht on samasugune - kasvab kõrgustesse. Mõtlesin seda ka nudida, aga kuna ta meil rahapuu ehk kasvab eriti jõudsalt kui finantsiliselt kõik korras ;), siis ei jätkunud julgust. Pealegi ei suutnud ma välja mõelda, kas ladva võib kohe mulda istutada või peab teda klaasis vee sees juuretama. Las ta siis kõrgub. Meil ruumi on :)
Toalilled lisavad kodule hubasust, kui nad on ilusad. Mitte mingid rootsud... Poes lillepotte ostes nägin müügil miskisugust troopikataime suure roosa õiega, selline 1,5 m kõrgune. Ei jätkunud julgust osta, aga väga ilus oli. Äkki ei pea mul vastu, hind oli kah soolane. Kasvatasin mingi aeg orhideed, oli ka ilus, aga vars läks mädanema ja otsa ta saigi.
Õitsvad pikaajaliselt ilusad potililled ongi vist haruldus - kannikes lehed lähevad peale õitsemist kiiresti koledaks, priimulad potis peale õitsemist kaua ei ela. Aga keegi võiks mul aknalaual ikka õitseda. Peaks mingi lollikindla õitsva potilille otsima...

Tuesday, March 20, 2007

kleidikese algus

Oh, kuidas ma armastan kudumist. Targad räägivad, et pidavat stressi maandama. Ju mul on siis palju stressi, mida maandada... Tunnen lausa füüsilist vajadust õhtul kui vaba aeg lõnga varraste vahel keerutada. Mitte, et ma seda hästi oskaksin (harjutamine teeb meistriks!)...
Eile mõtlesin pikalt, mida järgmiseks ette võtta. Otsustasin Nora-Liisile suvekleidi kududa. Et ikkagi tüdruk ja võiks üks mõnus ilus emakootud kleit olla. Pealegi on mul üks üliarmas siidine lõng olemas, mis selleks ideaalselt sobib. Mustri leidsin ka netist suure tuhlamise peale. Täna siis alustasin püha projekti.
Ringvarrastel tuli luua 216 (!!!) silma. Kolmandal ringil ei hakanud mul muster kudiagi jooksma. Lugesin 3 x silmad üle, sest 2 esimest korda sain erineva tulemuse ning ohohoo! 216 silmast oli saanud 220. Ja mida ma kudumise juures vihkan on harutamine ja seejärel silmade peale urgitsemine. Seega tõmbasin kõik nulli ja hakkan nüüd uuesti otsast - 216 silma loomisega! Õhtu on sisustatud :)

meie elu


Pisike piiga sai pühapäeval 5-kuuseks. Hoolimata noorest east, on tal ülimalt arenenud orienteerumisoskus. Meie voodi on 160 cm lai ja kui temaga seal asjatan, siis ta täiesti eksimatult roomab kibekiiresti voodi ääre poole. Mitte peatsi poole, kus on metallääris, ega külje poole, kus on tema voodi vastu meie voodit, vaid ikka sinna poole, kus mõnus poolemeetrine kukkumine. Kui ma teda ei päästaks, siis ta korjaks usinasti muhke, sest põrand tundub nii kutsuv.
Vana madrats leidis koha keset elutuba, kus tibil hea ringi ukerdada - ei saa haiget. Ja seal sama lugu. Selle asemel, et oma mänguasjadega keset madratsit mängida, paneb tema traavi madratsi ääre suunas. Madrats on küll vaid 10 cm kõrgem kui põrand, aga täna sai ta nii lõua otsa muhu. Tal veel beebiaru - ei õpi kah. Nii ma siis muudkui sikutan teda tagasi. Eluliselt määrav kahevõitlus.

Monday, March 19, 2007

tahaks reisida


Tulime kuu tagasi Egiptusest. Väga meeldis. Nüüd mõtlen vaikselt, kuhu järgmisel aastal saapaninad pöörata. Unistuste maa on Uus-Meremaa. Fantastiline loodus, ideaalne kliima ja igasugu mürgiseid olevusi pidi seal vähe olema. Sinna saan vast 50 a pärast, kui olen iga kuu sukasäärde kogunud.


Aga veidi reaalsem unistus on Iirimaa. Karge kliima, mõnusad külakesed, avarad väljad. Vaheldus palmipuhkusele missugune!

Thursday, March 15, 2007

Kevadine nartsiss


Jalutasime õhtul kolmekesi vanalinnas, kui juurde astus keskealine mees, üritas vestlust arendada ja kinkis kollase nartsissi, soovides kena kevade algust. Hästi tore! Lihtsalt niisama võhivõõrale. Ja ei olnud ma mitte üksik tüdruk, vaid mehega vankriga jalutamas. Automaatselt kohe mõtlesin, et kas on purjus või hull. Polnud kumbagi. Aga sellist käitumist tuleb nii harva ette, et aju juba protsessib ei tea mida...

Nüüd mul on see üks nartsissiõis siin vaasis ja meenutab, et on ilmas ka lihtsalt heasoovlikke inimesi. Ja eriti palju on neid Tartus. Sellepärast mulle Tartu meeldibki!



KENA KEVADET!!!



Tolmuimejad kõlbavad süüa!






Erinevalt "normaalsetest" beebidest EI karda Nora-Liis tolmuimejat. Kui eelmine kord vennastus ta hirmsat häält tegeva masinaga duetti lauldes, siis täna võttis ta asja käsile nagu tänapäeva asjalikel nasterahvastel kombeks. Nimelt ajas ta undavat monstrumit mööda tuba taga ja kui kätte sai, otsustas (olematud) hambad sisse lüüa ja müraka ära süüa. Vot nii!

Wednesday, March 14, 2007

Mõttetera

"Kui oled istutanud puu, kasvatanud üles lapse ja kirjutanud raamatu, siis ei ole su elu olnud väärtusetu."

Tuesday, March 13, 2007

Palun üheks päevaks 23 h und!


Endiselt olen pidevas uneuimas. T jälle tahaks töölt tulles välja jalutama minna, loodusesse sõita... kõik muidu väga toredad mõtted, aga praegu...aaargh, palun natuke und. Ei teagi, kas vajuda voodisse või minna värsket õhku hingama. Läheks juba üle see nadi olemine. Energiavaegus. Kusjuures ma võtan vitamiine, magan öösel mingi 6-7 tundi ikka ja teen trenni, miski ei mõika.

Monday, March 12, 2007

Kevadväsimus

Juba 3 päeva olen kella nelja paiku pärastlõunal läbi kui Läti raha. Silmad vajuvad kinni ja ei jõua kättki tõsta. Kevadväsimus vist hakkab saabuma. Pole ma sellest kevadväsimusest kunagi aru saanud, et mis ja milleks - kui päevad pikemad, päike säravam ja rohi rohelisem, peks ju energiat juurde tulema. Kus sa sellega!

Saturday, March 10, 2007

Koduperenaise päevik

Täna käisid meil külalised. Jane, Eric ja üllatuskülalistena Nora-Liisi vanaema-vanaisa. Sai joodud, sai söödud, sai lobisetud. Igati 5+ üritus. Tore on näha teises Eesti otsas elavaid sõpru üle pika aja. Ja kui palju lilli mul nüüd on. Naistepäevalilledele lisaks...

Igatahes andis külaliste tulek taas kord põhjuse tegelda oma endise lemmiktegevusega, milleks praegu aega napib - kokkamisega. Tegin võileivatordi ja magusa kirsitordi. Maitsesid hästi, aga peamine on tegemisrõõm. Täielik koduperenaine - koon, keedan, küpsetan :) Nüüd on mul juba 3 magusat torti, mis ka une pealt head välja tulevad. Peaks soolase toidu poole pealt vaid natuke arenema...

Thursday, March 8, 2007

Õhus on kevadet


Hetkel näitab termomeeter akna taga 11 kraadi sooja.

Ärgates kimasime Nora-Liisiga kohe välja kahetunnilisele jalutuskäigule, nii kevadine ilm ju. Väike My tuli ka seltsiks. Sai kõiksugu jutud ära räägitud. Hästi mõnus oli.

Teine pool päevast möödus (nagu neljapäev ikka) koristades. Aga jälle meie moodi! Pooltundi vaatas Nora-Liis andunult tolmuimejat, vehkis käte ja jalgadega ja urises hästi keskendunud näoga tolmuimejaga duetti :))). Ju ta arvas, et lõpuks ometi keegi, kes temaga sama häält teeb :)

Siis sai mul tolm imetud ja Nora-Liisil ka kõrini. Istutasin ta lamamistooli, panin raadio üürgama ja etendasin etenduse nimega "Rokkar, kes üritab salaja tolmu võtta". See tähendas siis seda, et vehkisin juustega, kargasin ennastunustavalt ja vehkisin kätega õhus, sest Nora-Liisile see hullult meeldib. Samal ajal üürgasin veel laulda kah. Ja salaja, nii et Nora ei näinud, õnnestus samal ajal tolm ära pühkida. Sest tähelepanu peab sel hetkel kuuluma vaid talle, muidu ta otsustab lamamistoolist maha ronida ja siis on kisa lahti.

Ja nüüd jäi tirts magama ja mul on veel tund, et rahus mõnuleda.

Üks tuubisoovitus kah. Nimelt, kui jalad on sokis-saapas talvitumisest igasugust esteetilist välimust minetades norgu vajunud, siis pildil näidatud kreem teeb imesid ja on superodav. Alla 40 kronsa vist. Aga supertõhus ja aitab kohe. Nüüd ma olen taas siidiste jalgade omanik!

Wednesday, March 7, 2007

Õudne

Lugesin Postimehest artiklit 8. klassi tüdrukust, keda klassiõed juba pikemat aega olid julmalt piinanud ja nüüd vaeseomaks peksid. Teadsid sellest koolidirektor, õpetajad ja ette ei võetud midagi. Kirjutati vaid käskkirju. Nüüd andis kannatanu isa asja politseisse ja vaeseke on koduõppel. Sadistid käivad rõõmsalt koolis edasi ja koolidirektori sõnul saab tema vaid SOOVITADA neil kooli vahetada. A-P-P-I!!!

http://tartu.postimees.ee/070307/esileht/krimi/248609_1.php

Ja minul kasvab kodus armas tütreke... Kui seni arvasin, et kasvatan teda teistega arvestavaks, hoolivaks inimeseks, siis nüüd muutsin arvamust. Praeguses ühiskonnas on õigem, et kui sind lüüakse, anna täiega vastu. T loodetavasti õpetab Nora-Liisile, kui pisike suurem, enesekaitset ja näitab kätte kohad, kuhu lüües eriti valus on. Headus võidab kurja siinmail enam ei kehti.

Tuesday, March 6, 2007

Meditsiin Eestis sakib

Käisime eile lapsega õhtul lastehaigla erakorralises vastuvõtus. Nora-Liis on juba 2 päeva hüperaktiivne, rahutu ja õhtuti nutab lohutamatult. Kuna kõik see algas peale laupäevast sünnipäeva, kus tagantjärele informatsioonina oli ka viiruslikku kõrvapõletikku nakatunud beebi ja palavikus köhiv peokülaline (nii tore, nii tore!), siis kahtlustasin, et äkki vaevab Nora-Liisi ka kõrvavalu.

Nagu oligi ette teada (olin selleks õnneks juba tee peal valmistunud), siis esimene arsti reaktsioon seal oli, et hmh, miks te perearsti juurde ei lähe. Ise vaatas teatraalselt kella. Et umbes miks teda sellise asjaga tülitatakse. Hästi tõre tädi oli. No tore on, kell oli 9 õhtul, andke mulle perearst, kes sel ajal vastu võtab. Pealegi ei usalda ma Nora-Liisi suhtes oma perearsti, kuna kui Noral olid alguses gaasid, siis soovitas ta anda kõhulahtistit. Kui tema harimiseks ütlesin, et näed Protexin aitas lõpuks gaaside vastu, siis ajas ta silmad suureks, et pole kuulnudki. Daah...

Arstid on siinmail üldse väga vihased kujud. Kui minna õhtul valvearsti juurde, siis on arst kindlasti kuri, et ei lasta tal magada. Minu teada saavad arstid öövalve eest täitsa korralikku raha ja pole see neile mitte magamise eest. Loogiline ju, et kui oled valves, siis tulevad sinu juurde patsiendid, kel on probleem. Absurdne paralleel oleks, et poemüüja kaupluses pööritab su peale silmi, et näed, nüüd ma ei saa ajalehte lõpuni lugeda, kas kõrvale poodi ei või minna!?!

Ühesõnaga arstidel oleks vaja siin Eesti riigis kõvasti rohkem empaatiavõimet. Tuletage mulle seda meelde, kui ma 30 aasta pärast samasugune toriseja olen!

Aga Nora-Liis tunnistati terveks. Polnud häda midagi. Ju on kasvuraskused :)

Monday, March 5, 2007

Pole ideid


Tahaks õudsalt midagi kududa, aga pole ühtegi mõttevälgatust, mis see olla võiks. Suvi tulemas, seega kampsunit kududa pole mõtet. Nora-Liisil ka vist 6 kampsunit, millest vaid 1 on aktiivses kasutuses ja sellegagi on laps juba talvekombe sees higine. Kootud suvepluusi ma vast ei kannaks.

Heegeldada ma jällegi ei oska. Mäletan, et kui koolis pidi pajalappi heegeldama, siis ruudu asemel tuli mul kolmnurk. Seega pole lootustki, et heegeldades millegi asjalikuga valmis saaks, kuigi heegeldades saab nii vingeid asju. Veebruari Käsitöös on megailus helesinine heegeldatud peokott (pildil). A tõenäoliselt ei saa ma sellega hakkama. Kulutan heegellõnga peale raha ja välja tuleb pussakas. Võib-olla ma ikka proovin...


Õmmelda oleks asju igasuguseid, aga õmblemisega on see teema, et seda saab teha siis, kui T on kodus ja last vaatab.


Igatahes lähen ma ja vaatan oma lõngavarud nüüd üle. Äkki teen Nora-Liisile ühe kevadmütsi (vt pilti). Praegune on tal paks voodriga talvemüts, milles ta varsti ära sulab, sest kevad tuleb!!! Kevade tulemisega seoses on päikesepaistelise ilmaga meil toas konstantselt 28 kraadi. Radika peale viskame leili ja võtame sauna.

Sunday, March 4, 2007

Tõusulainel

Paar kuud oli mul periood, kus ma ei tahtnud mitte kedagi näha. Mitte kedagi külla kutsuda, mitte kellelegi külla minna, mitte kellegagi rääkida. Tegelesin lapsega, lobisesin mehega ja mõtlesin sõbrannadele vabandusi välja, miks ma kokku saada ei saa. Täielik nullseis oli... Suhtlemiskriis.
Nüüd on vastupidine seis: tahaks uusi tutvusi, kutsun vanu tuttavaid külla ja lehvin mööda sünnipäevi, kus loodetavasti, mida rohkem võõraid nägusid, seda uhkem. Imelik see inimloomus! Ühesõnaga praegu on mu seltskondlik elu tõusulainel. Peale mõõna on a-la-ti tõus. Kahjuks peale tõusu tuleb taas mõõn...

Täna sain omale õmblusmasina. Jibidi-jei! Nüüd saan uude kodusse kardinaid ja istepatju vuristama hakata. Tegelikult veel ei saa, sest me pole värve veel päris paika pannud, aga hea on teada, et mil iganes tuleb tahtmine, on mul olemas kõik vajalikud vahendid, et mõtteid ellu viia.

Ja laupäeval käisime Nora-Liisi vanaisa sünnipäeval. Vanaisal ja Nora-Liisil on vanusevahet täpselt 60 aastat. Milline portsjon elukogemust ja milline hunnik maailma avastamist sinna vahele mahub!
Sünnipäeval oli üks teine beebi ka, kes Norast 1,5 kuud vanem. Nägi välja meie pisi kõrval 2 korda pisem. Kas on meil hiiglane või on teine tüdruk päkapikk, võta sa kinni!

Saturday, March 3, 2007

Kevadeootamisekotike







Igatahes tuli selle suure hulga lõngaga midagi peale hakata. Kaks õhtut pusimist ja valmis sai minu Kevadeootamisekotike.



Täna aga tahtsin kotile voodrit teha ja kuna see oli taas mu esimene kotitegemine ja seega ka esimene voodriõmblemine, siis pusserdasin mitu tundi ja kirusin, et mul õmblusmasinat pole. Õmblusmasinaga oleks vast 5 mintsa läinud. Aga üldiselt sain ma voodriga lõpuks ühele poole ja olen nüüd täitsa rahul. Just sellist pisikest kotti mul vaja oligi. Täitsa paras, et ära mahutada mobiltshik, rahakott ja paar mähet :) Kampsuni lõng sai ka uue elu!

Värviliselt kevadele vastu!!!



Kuidas kampsunist sai lõng




Kaotanud lootuse Eesti kaubandusest normaalset kampsunit leida, hakkasin veidi aega tagasi omale ise kampsunit kuduma. Vot selline oli plaanis nagu kõrvalpildil. Kuna tegu mu esimese kampsunikudumisega, siis olin suht õhinas ja kampsun sai kähku valmis. Õmblesin kokku ja... seljas tundus, et ikka pole see. Kampsun nägi norm välja, aga oma ülikriitilise pilgu all nägin MINA selles välja nagu Arnold Schwarzernegger (sorry, kui kirjapilt vale!). Mõtlesin siis, et hulk vaeva nähtud, äkki ikka hakkab meeldima. Samas jälle tõenäosus, et hulk lõnga raisatud ja kampsu jääb riiulile tolmu koguma on suur. Seega surusin igasugused emotsioonid maha ja harutasin üles. Väga palju lõnga sai :)



Thursday, March 1, 2007

Suurpuhastus

Ennast kiitmast ma ei väsi - täiesti etteplaneerimata tegin kodus suurpuhastuse. Tavaliselt on iganädalane koristamine loomulik tegevus, millele kulub nii vähe aega, et ei tasu mainidagi. Väikse lapsega on see aga üks paras ettevõtmine, kuna Nora-Liisi päevased uned kestavad vaid 15-20 mintsa ja muul ajal tahab pisipiiga tähelepanu. Nüüd käib asi nii - keeran Nora-Liisi selili, siis ta on loodetavasti 3-4 mintsa kuss omaette tegutsedes ( keerab end kõhuli, uudistab ümbrust, leiab lelu ja mängib sellega natsa ja siis hakkab kisama). Selle ajaga jõuan elutoas koli oma kohale panna. Siis Noraga üks tiir lapse lõbustamiseks mööda korterit, siis jälle selili maha. Nüüd jõuan tolmu võtta. Siis Noraga tiir peegli ette nägusid tegema. Siis saab põranda pestud. Ja nii edasi... Lihtsad asjad muutuvad lapsega ikka täitsa omamoodi ooperiks!
Igatahes Nora-Liisiga vahepeal mängides läks koristamine palju lõbusamalt ja nüüd on hea oma puhtas pesas olla.

Esimene postitus


Mäletan, et kui Nora-Liis sündis, siis olid tal hirmsad gaasivalud. Nuttis õhtul tunde järjest. Mul olid endal süümepiinad, et miks sünnitada laps, kui elu siin maailmas on talle vaid valu ja kannatus. Aga Nora-Liis kohanes,valud läksid üle.
Nüüd on tal 99% ajast suu kõrvuni. Ärkab üles, kohe naeratab kõigile. Mängib omaette ja kui pilguga emme leiab, on nägu kohe naeru täis. Kui sööb, siis vahepeal on kindlasti vaja tähtis tegevus pooleli jätta, et emmele naeratada. Ja kui issi tuleb töölt, siis esimene asi, mis ta kodus näeb, on Nora-Liisi naerusuu. Nii tore! Kahju, et täiskasvanud nii vähe naeratavad.
Praegu on ta ametis jõnksutamisega. Krutib kõhuli, siis neljakäpukile ja hakkab nõksutama. Seda ta veel ei taipa, et käsi ja jalgu tuleb edasi tõsta, et edasi liiguks ja see ajab teda kurjaks. Aga aega veel on! Nora-Liis praegu ju vaid 4 kuud ja 1,5 nädalat vana.