Mäletan, et kui Nora-Liis sündis, siis olid tal hirmsad gaasivalud. Nuttis õhtul tunde järjest. Mul olid endal süümepiinad, et miks sünnitada laps, kui elu siin maailmas on talle vaid valu ja kannatus. Aga Nora-Liis kohanes,valud läksid üle.
Nüüd on tal 99% ajast suu kõrvuni. Ärkab üles, kohe naeratab kõigile. Mängib omaette ja kui pilguga emme leiab, on nägu kohe naeru täis. Kui sööb, siis vahepeal on kindlasti vaja tähtis tegevus pooleli jätta, et emmele naeratada. Ja kui issi tuleb töölt, siis esimene asi, mis ta kodus näeb, on Nora-Liisi naerusuu. Nii tore! Kahju, et täiskasvanud nii vähe naeratavad.
Praegu on ta ametis jõnksutamisega. Krutib kõhuli, siis neljakäpukile ja hakkab nõksutama. Seda ta veel ei taipa, et käsi ja jalgu tuleb edasi tõsta, et edasi liiguks ja see ajab teda kurjaks. Aga aega veel on! Nora-Liis praegu ju vaid 4 kuud ja 1,5 nädalat vana.
No comments:
Post a Comment