Wednesday, June 27, 2007

Jaanituli

Jaanilaupäeva oleme traditsiooniliselt alati veetnud minu lapsepõlvekodus. Kaldanõlval grillime lähedastega ja pimeduse saabudes süütame jõe äärde suure jaanitule. Jõe kaldal on alati veel 4-5 suurt tuld ja vaatepilt on maagiline. Kuna koht on ideaalne, siis koguneb sinna mu vanemate juurde alati päris palju külalisi. Seltsis ikka segasem! Ja muidugi tuleb jaaniõhtul kuumast saunast joosta jaanitule kõrvale jõkke end jahutama. Siis on olemine kohe täitsa viis!

Ei kujuta ettegi, et kuskil mujal jaaniõhtu veedaksin.



Esimene õnnestunud heegeldustöö


Sain valmis mütsikese Nora-Liisile, mis sobib hästi suvisteks pulmadeks ostetud pidukleidi juurde. Tegin täitsa oma peast, kuna valmisvarutud õpetus ei osutunud õigeks. Ise olen rahul ja Piigale sobib hästi.

Tuesday, June 19, 2007

Kaks ülivajalikku vidinat, milleta lihtsalt ei saa

Niih, nüüd on siis selge, et ilma beebimonitorita kohe kuidagi enam elada ei saa. Nimelt jäi T korrus allpool olevate sõprade juurde sauna ja juttu rääkima-õlle libistama, mina tulin Nora-Liisiga üles last magma panema. Soovitati laps magama panna ja alla tagasi minna, et käin vahepeal kuulamas, ega Nora-Liis ei nuta. Aga ema süda ei luba... Nüüd ma siis surfan siin omaette ja Nora-Liis magab õndsalt.

Kuna jaanipäeval toas lapse und valvata oleks täitsa tobe, suundume homme beebimonitori jahile. Siis on lapsel rõõmus magada ja vanematel veel rõõmsam oma tegemisi teha!

Teine ääretult vajalik ost, mille tegime oli söögitool. No, kuidas enne selleta sai, mu pea enam kinni ei võta. Pilt, kuidas Nora-Liis T väikese abiga tooli kokku pani:


Tooli testimas:

Sunday, June 17, 2007

Meil on peres sünnipäev...

Nora-Liis sai täna 8-kuuseks.´





Kinkisime talle toreda vanniraamatu, mida hea vannis närida, ja leidsime poest just sobiva kleidi, millega väike piiga kahes suvises pulmas võib ringi trallata. Loodetavasti ta juulikuus juba tatsab kahel jalal.
Igatahes on tal sel pildil see kleit seljas.


Kroonika mõttes:


  • Nora-Liis ARMASTAB juhtmeid. Sikutada ja närida.



  • Viimasel ajal hakkab täiesti röökima, kui mõnd mänguasja temalt ära võtta või mõni meeldiv tegevus, nt dushi all sulistamine, lõpetada. Enne nii ei olnud.



  • Tema kaisuloom on Chicco mobla :) Uinub mobiil kaisus. See tänapäeva infoühiskond...Pehmete karvaste loomade vastu huvi ei tunne. Tahaks vaid kõike närida, taas mainiks juhtmeid...



  • Riiete selgapanek ja äravõtmine enam ei meeldi.



  • Peas on täitsa juuksed juba. Oma 5 cm täiuslikult blonde karvu.



  • Hästi emmekas on praegu. Ajab emme jalgu taga ja sirutab käed välja, kui "opa" tahab.



  • Joob klaasist. Lõunane Hippi juurviljapüree riisiga ja kanalihaga läheb juba päris edukalt (1/3 purki korraga), õhtune puuviljapüree on lemmik. Seda sööb pool purki. Peale joob vett. Tänasest hakkan andma hommikul putru. Vahepeal on saanud näksida banaani, õuna, virsikut, maasikat.



  • Potile olen paar korda tulemuslikult pannud. Sihipäraselt ei harjuta veel.



  • Tõmbab end käigupealt toe najal püsti, sammub samuti toe najal. Toeta seisab paar sekundit.



  • Juttu on palju. Õhtuti ja ärgates on jutund, mil lobiseb oma 15 min järjest.



  • Kallistab hellusetuhinas - paneb käed ümber emme-issi kaela. Vahel teeb musi kah :)



  • Õues kilkab kui lapsi näeb.



  • Magama jääb enamasti pikaajalise nutu järel umbes kl 22, äratus umbes pool 10. Sööb öösel vast 1-2 korda, aga hommikul hästi tihedasti.



  • Suus endiselt 2 hammast, mis 7k1n tulid.

Nora-Liis vannis


Vannis on kõige huvitavam käia emme või issiga. Vee sees on lahe plärtsti teha nii et terve vannituba ujub ja kummimänguasjadega on ka tore mängida. Uues vannis on selleks kõigeks palju rohkem ruumi kui enne. Minu jaoks on vann peaaegu sama suur kui bassein, aga emme lubas muga ikka Arenasse beebide ujumisse minna. Noh, nii seltskonna mõttes!




Saturday, June 16, 2007

See õhtune magamapanek on ...

Lapsel on praegu raske iga. Õhtune uinumine võtab aega tundi kaks.
Täna panin last magama. Nora-Liisil seisid silmad vaevalt lahti, ent karjus täiest kõrist ja roomas mööda voodit ringi. Tõstsin pikali enda kõrvale, tema jälle maratoni roomama. Jube üürgamine saateks. Üldiselt sööb see viimasedki närvirakud. Lõpuks jäi ta peale tunni kestnud tralli kuss. Ja 5 sekundi pärast alustati kaks korrust ülalpool puurimist. Niimoodi mõnusalt 4 pikka törtsu. Ju tänased kolijad kinnitasid seinakappe seina ja mööda betooni kostab heli hästi...
Selle peale oli Nora-Liis jälle üleval, unest enam ei märkigi. Mina maruvihane.
Vaat siis tuleb appi T. Kuna tema närvid on korras, siis mängis ta lapsega pool tundi ja pani järgmise tunni teda magama. Nii. Nüüd on vaikus seniks-kuniks.
Loodetavasti läheb asi varsti paremaks.
Hea, et me ikka kolmekesi oleme. Kahekesi oleks päris hirmus!
Edit: Järgmisel õhtul jäi Nora-Liis magama 30 sekundiga. Õnneks pole päevad vennad! Aga üks igati armas energiapomm on ta küll!

Friday, June 15, 2007

Uues kodus

Seoses kolimisega olime poolteist nädalat internetita ja siiani ilma telekata. Üsnagi värskendav, peaks ütlema! Telekast ei tunne puudust ja internetita saab täiesti hakkama. Ei oleks isegi arvanud. Ja netilehed, kus muidu igapäev surfan, funkavad täiesti ilma minu kohalviibimiseta. Oh, seda ime!
Nüüd olemegi end sisse seadnud ja ei kahetse kolimist mitte üks teps. Mõnusalt avar ja vaikne on siin. Laste mänguväljak otse akna all, kuhu lapsega mitu korda päevas minna ning toredad vanaemad, kes lapselapsi hoiavad, ja kellega mõnus lobiseda on. Tundub, et emad ise käivad 2-3-aastaste laste kõrvalt tööl ja vanaemad lapsi hoiavad. Noori emasid polegi siin veel trehvanud, ent üks tore vanamemm kinkis mulle suure kimbu pojenge. Väga armas temast. Tänu pojengidele selgus, et magamistuppa sobib meil imehästi pojengi rooskaspunane konjakitoon.
Vaat lillemüüjatest tunnen siin küll puudust. Vanas kohas müüdi lilli kohe akna all. Praegu tahaks närtsinud pojengide asemele midagi lõhnavat magamistuppa, aga suvel lillepoest peenralilli osta tundub kuidagi kummaline. Äkki müüb turul mõni mutike lõikelilli? Eelmine kord rõdukasti lobeeliaid ostes nagu ei jäänud silma... Lobeeliatega on seal rõdul üldse üks paras kamm. Ostsin siniseid ja valgeid lobeeliaid kahe erineva müüja käest. Hinnavahe taimedel oli 2-kordne. Eks välimus neil odavamatel oli ka nigelam, ent arvasin, et väetisega putitan nad ilusaks. Siiani on mu nirude kõpitsemine erilise resultaadita. Tahaks ikka ilusaid lilli vaadata, mitte oodata, et äkki sügiseks toibuvad... Pean vist need nirumad ikka kabedamate vastu välja vahetama. Aga kahju neist. Kuidas ma viskan elus lillenärakad ära? Eks see mu enda kangekaelsus ka, et vastupidavate petuuniate asemel õrnad haprad lobeeliad. Aga tundusid omapärasemad. Äkki ikka saab asja...