Saturday, June 19, 2010

Avastamas Eestimaad

eetsime nädalakese põhjarannikul suvitades. Või noh, mis nüüd suvitades, Ilmad olid jahedad, vihmased ja tuulised. Aga siiski... Nora-Liis sai  vanaisal omapead külas olla, tädi A ja vanaisa pisikest Lenet naerutada, T kooliasju ajada ja meie uudiseid vahetada. Sain üheks õhtuks isegi linnaloa, et sõbrannaga kinno minna. SATC2 oli minu meelest igati vahva vaatamine, parem ja ettearvamatum kui SATC1.

Tallinnas käisime Miia-Milla-Mandas ehk Nora-Liisi sõnul Miia-Milla-Mandariinas :)
Ma olen vaimustuses! Saime igasugu vahvaid ideid, mida tulevikus oma majas rakendada ja lastel on seal nii lõbus.







Tagasi Tartusse sõites tulime "Avasta Eestimaad" tuuriga läbi Tuhala. Nõiakaev minu kurvastuseks ei uputanud, hobuseauk oli tavaline lohk maa sees, aga vaat üle tee asus Polli loomaaed ja see oli küll vaatamistväärt. Igasugu toredaid loomi-linde sai vaadatud ja paitatud, Nora-Liis sai ratsutada ja jäneseid sööta. Tundub, et igasugu trennidest peaks Nora-Liisi ratsutama panema, see meeldib talle ikka tohutult.
Igatahes tundus Polli Elistverest hulga huvitavam, pilet muidugi oli üsna krõbe, mõned pildid ka :




5 kuud



Lene-Mai sai meil 5-kuuseks. Sööb  juba nädala jagu püreesid, kuna kaalu ja pikkust on pispiigal mehe mõõtu - 8,3 kilo ja 70 cm. Viimasel kuul oli juurde tulnud vaid 100 g ja nii me mehisema suutäiega alustasimegi. Kartulit, porgandit ja suvikõrvitsat oleme maitsenud, kõrvits ja lillkapsas veel ootavad ees. Ei saa öelda, et Lene poolt lusikas ovatsioonidega vastu võetakse, aga me tasapisi ikka harjutame.
Kõhuli olek ei ole enam IN, nüüd aetakse end igal hetkel käpuli ja kõigutatakse edasi-tagasi. Täna ta juba istus esimest korda, jalad ühel pool nn merineitsi-asendis. Natuke on ka bravuurikust ja kapriissust tekkinud nagu ühele preilile kohane. Nora-Liis on otse loomulikult kõige lemmikum inimene maailmas, ainus, kes igal ajal Lene naerma ajada suudab. Emmet-issit on vaja süles olemiseks, aga ega Lene süles ju püsi. Hüppab ja siputab mis kole. No ja päris õiged juuksed on nüüd peas, lahe pisike siilisoeng. No ja silmad tunduvat ikka issi silmade moodi rohekat jume võtvat,  koos emme poolse hlliga. Väga huvitav kombinatsioon. Aga enamus päevast on Lene-Mail ikka naer nabani ja suu juttu (ehk siis kriiskamist ja põristamist) täis.
Väga vahva nupskin on ta meil!

Friday, June 18, 2010

Naljanurk

"Ära ole lapik, kasva suureks!"
Nii ütles mulle hommikul Nora-Liis :)