Monday, May 17, 2010

Roheline jakike suveks


Kudusin Lenele suveks puuvillase jakikese. Jakk on kootud ühes tükis, õmblused  varrukate all ja külgedel. Alles hiljuti avastasin, et ilus korrektne tulemus jääb, kui kasutada kudumi tükkide ühendamiseks nn mattress stitchi (eesti keeli ehk madratsõmblus). Selle kudumi puhul olin sellega hädas, sest ühendatavad ääred ei olnud sirged, vaid kahanduste-kasvatustega. Proovi siis  ilusa sirge joonena õmmelda... Aga muster oli lihtne ja aega kulus vähe. Nüüd on varrastel  samasugune kollane jakike Norale.

Lõngaks Katia Cotton Comfort, kulus 3 tokki. Mõnus puuvillane. Ei ole suvel liiga palav ja samas on tuulise ilmaga, mida lapsele peale panna.
Vardad 2,5. Mustri autor Drops Design.


Friday, May 14, 2010

Vaikne kena kohakene

Meie unistus jõest ja mäest on nüüd täitunud. Leidsime koha, kuhu hakkame oma maakodu rajama. Täiesti õige on see jutt, et oma koha tunneb hing ära. Just seal on nii minul kui T-l olnud alati tunne, et just see on see paik, mida oleme otsinud. Otsisime oma kohta kaua ja kaalusime  ostu pikalt, enne kui lõplikult otsuse tegime. Hing on rahul!

Mis meil seal siis on. Üks usin kägu, kes iga kord kukub, kui me oma valdusi üle vaatame. Lõokesed, kes vahetpidamata siristavad. Üks puu oli jõe ääres osavalt langetatud, seega võib tõenäoliselt kohata  kopraid ja jões ujuvat palju kalu, isegi mõnd angerjat ja forelli olevat nähtud. Loodust, kui palju!


Sünnipäeval istutasime ka esimese puu - sireli, mille T mulle kinkis. Olin talle ammu rääkinud, et kui mul on kunagi maja, tahaksin sinna sirelipõõsaid. Need lõhnavad oivaliselt ja oma elu jooksul olen ma vist kümneid 5õielehega õisi nahka pistnud, et soovid täide läheks :) Ju siis T pani kõrva taha. Kuna me  ei tea, mis värvi õitega see sirel tuleb, on varsti üllatus missugune! Kasvavad seal veel metsvaarikad, üks vana õunapuu, nurmenukud, ülased... No ja jõe ääres on veel väike metsatukk.


Majaehitus läheb lahti juunist, aga tee veel olemata majani on juba peaaegu valmis. Pinnas on kooritud ja kõige alumine kiht liiva paigas. Järgmisel nädalal tuleb peale killustik ja ongi meil tee. Täitsa oma 50-meetrine tee :)

Soe suvepäev

Meil on nüüd suvi sel aastal ametlikult alanud. Täna näitas  autos  termomeeter tervelt 27 kraadi. Panime piigadega kerged kleidikesed selga ja sõitsime Verevi äärde piknikutama. T käis isegi ujumas. Ei olevat väga külm vesi.  Istusime varjus, ehitasime liivakooke ja lõunatasime muffinitega. Päike võttis ka läbi puuvõra, nii et saime kõik kerge jume oma talviselt valgele nahale. Meie ligidal oli veel üks Nora-vanune tore tüdruk, kellega koos mängida ja Lene nautis samuti vabas õhus siputamist.

Tegime täna ka esimesed puugisüstid, Nora oli väga vapper ja ei teinud teist nägugi. Pereõde kleepis talle preemiaks Puhhi plaastri. Huvi pärast kaalusime ka Lenet. 8200g. Pole siis ime, et mul tema turvahälli tassimisega raskusi on.

Ema kasvatas kevadel seemnetest terve hulga petuuniataimi, istutasin need nüüd kaheksasse rõdukasti ja panin välja. Tundub, et neile praegune kliima väga meeldib. Piisavalt sooja ja palju vihma. Terve eilse õhtu müristas, sadas ja välgutas. Ehk saab kuu pärast õisi näha! Nora-Liisile ostsin paki rukkililleseemneid, mis ta suure hoolega ka rõdule poti sisse külvas. Ehk pistavad paari nädala pärast pisikesed varred oma pea välja. Nora käib iga päev ikka uurimas.