Thursday, December 27, 2007

Jõulud 2007

Esimest korda käisin sel aastal ametlikul töökohajõulupeol. Päris huvitav oli. Veiko Täär õhtujuhiks. Palju "kiusati" uusi töötajaid ehk siis ka mind - kästi end tutvustada korda üks ja siis veel ja veel, nõuti eeskava ja nii edasi. Ent Montonist ostetud "igal naisel peab olema üks korralik väike must kleit" ja Iluhoovis tehtud jumestus, korvasid kõik. Hirmus on päev enne pidu avastada, et garderoob koosneb vaid teksadest, kontorikostüümist ja kuus aastat vanadest lemmikviikaritest. See kulutus tuli lihtsalt teha!
Olin valmistunud jõulupeoks, a la aasta otsa kõvasti tööd tehtud, nüüd lõbutseme! ja olin suht pettunud, et õhtujuht võttis lõbutsemist vaid rahva kaasa kiskumisena üha uutesse etteastetesse. Oleks tahtnud lihtsalt rahulikult istuda ja miks mitte mõnda head ansamblit kuulata. Bändi peol ei olnud... Nii, et ütleme, et see pidu oli selline keskmine kolm!


Paar päeva enne jõululaupäeva käisime perega Perefotos pildistamas. Nora-Liis ei püsinud üldse paigal, ent sellest hoolimata suutis fotograaf väga ilusad pildid teha. Süda tilkus verd, kui 30st fotost 6 välja tuli valida. Saime valitud pildid kätte ja fotograaf tegi pühade puhul ühe pildi ekstrasuure lisaks, mida me valinud ei olnud ja mis eriti hästi välja kukkus!!! Piltidel oleme kolmekesi, meie T-ga kahekesi, mina Nora-Liisiga ja Nora-Liis üksi. Kallis lõbu, ent aeg-ajalt tuleb korralikud stuudiofotod teha, sest kodused pildid, mida on vast tuhandetes, pole kunagi sellise kvaliteediga ja pole meist keegi end spetsiaalselt selleks üles löönud. Stuudios tuleb igati korrektne vormistus asjale. 6 pilti x 2 = 900.-. Skännin võimalusel mõned üles ja näitan teilegi!


Nädalavahetuse enne jõulupühi veetsime Tallinnas. Väga vahva oli. Laps harjus kiiresti oma tädi ja vanaisaga ja lõbu oli laialt. Jõulupeol oli ka teisi lapsi, kes Nora-Liisist vanemad - 4-5-aastased. Oh, kuidas mulle ei meeldi, kui pean võõraid lapsi korrale kutsuma, sest emad teevad näo nagu ei kuule-näe midagi. Suuremad kippusid Nora-Liisi lükkama ja türanniseerima, ta ju nii pisi ja teda veel mängu ei võeta, kuigi ta väga tahaks. Ma siis mängisin emalõvi. Kinke jagas Nora-Liis õhinaga laiali. Oma peokleidis oli ta ehtne päkapikk!

Kolm päeva veetsime veel minu vanemate juures Pärnumaal. Jõuluvana käis koguni kaks korda.
Nora-Liis oli uskumatult julge, kekutas jõuluvana ees ja ütles kõva selge häälega "Aitääääääääh!" :) No nii kingirohket jõulu ma ei mäletagi. Tegelikult pole kingid ju üldse olulised. Lähedastega koosolemine on see, mis teeb jõulust jõulu. Ja lumi ja kuusepuu ja küünlad... Nii tore, et mul on veel vanaema, kelle tervis lubab meiega koos pühi pidada ja kes alati imemaitsvat praadi valmistab. Ja kui vaja, siis jõuluvana külla kutsub ;)


Väga vahvad jõulud olid!




3 comments:

Sirliiz said...

Jaaa, mulle käivad ka hirmsasti närvidele sellised peod kus külalistele ei anta hetkekski rahu ja kogu aeg peab üks action käima, meil õnneks tööüritustel reeglina tasakaalustatumad peod aga ühelt sõbranna sünnipäevalt tahtsin küll kunagi lausa minemagi minna kui peale 4 tundi veel kordagi puhata ei saanud ja nahk seljas märg juba igasugu ettevõtmistest. Oleks siis vähemalt ettegi teatanud, et selline maraton tuleb ;)

Aga kaunist aastavahetust sulle!

P6rgukiz said...

Head uut aastat! :)

Aih kui kaunid te välja kõik näete :D

Anonymous said...

Kena väike päkapikk aktsioonis...