Friday, July 11, 2008

Panen märgi maha

Pole kaua aega juhtunud kirjutama - peaaegu kuu. Elu on nii kiire-kiire.
Jaanilaupäeva veetsime rahulikult mu vanemate juures. Tegime suurt tuld jõe kaldal ja nautisime ilusat õhtut, mis erinevalt eelnevatest päevadest oli õnneks päikeseline. Nora-Liis läks ilusti kl 21 magama ja suurt jaanituld ei näinudki, ta on ikka veel selle jaoks liiga pisike...
Lapsehoidja jäi meil peale pikki pühi haigeks ja otsustasime proovida, kuidas Nora vanaema juures lepib. Meil oli ju vaja tööl käia ja kuhu sa selle lapse siin linnas paned, vanaemal aga "koolivaheaeg". Õpetajate rõõmud! Nora leppis hästi - maal on ju nii palju huvitavat. Kastis lilli ja ennast :), uuris putukaid, jooksis vanaisa-vanaema sabas... Kolm päeva sai ta maapuhkust nautida, siis läksin talle seltsiks. Ei tundunud, et see esimene pikk eemalolek lapsele hirmus kogemus olnud oleks. Vast ehk hoopis vanaemale :)))
Juuli alguses otsustasime, et laps nii suur´, aitab lutist. Lutti sai ta siiani vaid tududes, muidu oli lutt padja all, kuhu ta ise selle korralikult ärgates pani. Nüüd lõikas T lutil otsa maha ja selgitasime lapsele, et "lutt läks katki". Katkine lutt suus ei seisa ja Nora pani selle kuhugi ära. Ei teagi kuhu :) Paar esimest päeva esines lohutamatuid nutuhoogusid, ju oli igatsus oma pikaaegse lohutaja järele nii suur. Nüüd on neljas päev ja ütleks, et probleemi pole. Mis suust, see meelest.
Hakkasin teda potile ka harjutama usinasti - ainult aluskad jalas ja ruttu potile, kui pissi tuleb. Paraku õnnestus tal juba poole päevaga 6 paari aluskaid täis pissida. Teadustab küll, et "pissi-pissi", aga selleks hetkeks on loik maas ja püksid märjad. Peale kahte päeva otsustasin, et kuna ta vist ei jaga veel matsu, et kinni tuleb potini hoida, siis proovin nädala pärast temaga uuesti. Laps oli nii õnnetu, kui loik maas, agaa ikka tuli 10 min pärast taas püksi. Poti peale surudes ei teinud ta sinna jälle midagi...
Aga et miks mul nii kiire on?
Kolime pealinna. Abikaasa sai ametikõrgenduse ja mina tragi tüdrukuna levitasin oma CV huvipakkuvatesse kohtadesse. Sain 4 vastust, mis huvi pakkusid. Nii keeruline on valida. Nii ma siin kõigun. Ühel päeval kaldun ühes suunas, teisel päeval teises suunas. Lisaks on veel tütretirts, keda süda ei luba pikalt sõime panna. Kas pooleks päevaks erasõime või hoidja koju, kuniks emme tööl. Selle üle tuleb taas mõelda... Kuna laps on nii sotsiaalne ja energiline, kardan, et hoidjaga on tal igav. Samas läheneb hoidja personaalselt. Laps saab jäägitu tähelepanu ja tegelemise. Teiste lastega võib ju ka mänguplatsil kohtuda. Nii väikest sõime panna on minu jaoks veidi rongaemalik tegevus, kui just suurt rahakriisi ei ole. Meil ei ole, on pigem minu kannatamatus tervet päeva kodus istuda. Poole kohaga töö on see tõttu ideaalne. Seega on kellegil soovitada head hoidjat? Tõenäoliselt käime ka mõnes väikses erasõimes uudistamas, kuidas lapsele meeldib, aga alates 3. aastast on minu meelest õige vanus lasteaiaks.
Praegune korter on meil müügis ja kuniks raha pole, peame Tallinnas üürima. Üürikaid on aga taas seinast-seina. Taas teema, mis stressab... Kuni Tartus pesitsen, pole ju võimalik kuskil kohapel vaatamas käia... Varsti peab pakkima ka hakkama...
Tegevust jätkub:)

No comments: