Olen 6 aastat, mis ma siin Tartus omaette elanud olen, virisenud kehakaalu üle. Imekombel, kui veel kodus elasin ja ema maitsvaid praade vitsutasin, oli kaal ideaalne. Omaette elades aga kerkis tasapisi 10 kg ja on seal visalt püsinud. Kaalujälgijatega sain vahepeal selle üleliigse maha, aga elu on nautimiseks! - ei suuda mina eluaeg juurikaid süüa.
Nüüd siis sajaesimest korda otsustasin end kätte võtta ja läksin trenni. Ei - mitte alates esmaspäevast ega homsest, vaid kohe samal päeval venitasin end kohale. Kuna spordiklubi on hirmus kaval, siis 1 x ja 5x piletid olid hirmus kirved, seega ostsin kohe 10 x kaardi, mille pean 2 kuu jooksul ära kulutama. Ja kuna hirmsasti tahaks kluppi tantsima minna, siis mõtlesin, et enne tantsima ei saa, kui see 10 x trennis käidud. Siis on piht ka nõgusam :))) Ma olen nagu eesel, et riputa porgand nina ette, siis liigutan. Ilma motivatsioonita mina ei saa!
Täna siis käisin esimest korda vesiaeroobikas. Hästi tore treener oli, ühe tuttava tüdruku näoga, aga ikka polnud tema. Vees oli mõnus möllata, vesi pritsis üle pea. 45 minutit trenni ja nüüd lihased surisevad mõnusalt. Kusjuures erinevalt ajakirjanduses loetust, tundsin juba trenni ajal, et käed said kohe eriliselt koormust. Ikka kõvasti rohkem koormust kui niisama ujudes.
Plaanis on minna veel sama treeneri BodysseKST (Kõht-selg-tuhar), fatburni ja pilatesesse.
Ma pean vastu!!!
No comments:
Post a Comment